Sisukord
Majandus
Postimees
02.05.2016
Eesti Male Palju õnne Mälumäng Dilbert Horoskoop Tere tulemast Brüsseli kommipoodi! Nõmmele istutati Eesti Vabariigi juubeli auks tammik Esikülg 2. mail Tagakülg Uus president on Reformierakonna ja Keskerakonna lõhnaga (11) Legaalselt illegaal ehk päev kodutu aafriklase elus Politseiamet: mehed pole aidanud kaasa oma isiku tuvastamisele Emajõel võtsid mõõtu iseehitatud lannumasinad NATO toob Balti riikidesse ja Poolasse vägesid juurde Aasta parima loodusfoto pildistas Erik Mandre Katkend raamatust: miks Kallas kaks aastat tagasi peaministrikohast loobus? (15) Majandus Tiiu lasti Türgi laevatehases vette Torud lähevad katki riigikorrast olenemata Panama eksperdid soovitavad puhastada finantssüsteemi Argentinas protestiti koondamiste vastu Saksa valitsus ja avaliku sektori töötajad lahendasid palgavaidluse Majanduse lühiuudised Apple’i turuväärtus kahanes nädalaga tublisti Kriisis Venezuela ihkab uut valitsust Pool pensionivarast Eestisse on ebarealistlik plaan (1) Välismaa Argentinas protestiti koondamiste vastu Saksa valitsus ja avaliku sektori töötajad lahendasid palgavaidluse Panama eksperdid soovitavad puhastada finantssüsteemi Raviperiood Rumeenias Tere tulemast Brüsseli kommipoodi! Välismaa lühiuudised Brüsseli lennujaam meenutas purgatooriumi Venemaa presidendi mehed võitlevad Putini tähelepanu eest Idakristlased tähistasid ülestõusmispüha Kriisis Venezuela ihkab uut valitsust Arvamus Rein Taagepera: tulevase presidendi elulugu Jaano Vink: kas kõige vastupidavamad on pabermajad?! (2) Kerstin Meresma: Süüria või Liibüa, lõpetage paanika (26) Vastukaja: Eesti kapital – kas tõesti ainult ajupesu? Postimees 1995. aastal: Eesti sinikiivrid saabusid Horvaatiast puhkusele Juhtkiri: Venemaa hullu mängu tulemus Raul Eamets ja Tanel Paas: Eesti kõige lasterikkamaks riigiks Euroopas? (49) Kultuur Kelmikas katastroof ja sukeldumine süvateadvusse Messist paisus müstiliselt suur kirjanduspidu Sport Rosberg jäi ka Venemaal löömatuks Spordi lühiuudised Jaanimaa: vahepeal oli tunne, et ei suuda seda mängu vaadata Viiekordse X-mängude võitja edu valem: pea tuleb hoida külmana Eesti uus peatreener tekitas soomlastes elevust Pärnu musta mure taeva all Video ja fotod: USA imeaerud Viljandi järvel – asjast võib asja saada (1) Tallinn Harley austajad avasid ametlikult motohooaja Nõmmele istutati Eesti Vabariigi juubeli auks tammik Pealinn sai uue bussiliini Tarbija Virtuaalne tootlus ja tegelik elu – kuidas ma Bondora kaudu investeerisin (1) Tartu Messist paisus müstiliselt suur kirjanduspidu Juhtkiri: tudengipäevad läbi, elagu tudengid! Ideaalse kooli otsinguil Pirogovi platsil hakkavad kõlama pargikontserdid (1) Multitalentide detektiivitöö musta kastiga Ülejõe rahvas plaanib ohvitseride parki peenrad teha Meelelahutus Koomiks Sudoku

Torud lähevad katki riigikorrast olenemata

3 min lugemist
Lukksepa eriala õppurite riiklikud kutsemeistrivõistlused FOTO: Edyth Raamat

Leidub kümneid ja sadu põliseid ameteid, mille väärtus ei kao kuskile ka kõrgtehnoloogia ajastul ning mille hädavajalikkust tunnetame tavainimesena pahatihti alles siis, kui mure majas: sidur ei lahuta, torudest on surve kadunud, elekter läinud, õunapuu ei kavatsegi enam vilju kanda.

Pole kahtlust: torulukksepa amet on üks selliseid. Kõrvalt vaadates lihtne töö, mis see toru painutamine ikka nii väga ära ei ole, paraku ei valmi ilma seda ametit pidavate meeste ja naisteta ükski hoone ning ise tööd ette võttes on asjade nässu keeramine garanteeritud.

Nii on ka arusaadav, miks tööportaalid on lukksepa oskusega inimeste otsimisest pungil täis, kusjuures eriti otsitakse neid Põhjamaadesse ja seal pakutavad palgad on meie oludes omased pigem tippjuhtidele.

Miks siis vajatakse selle ameti pidajaid rohkem, kui neid turul saada on? Seda isegi hoolimata asjaolust, et lukksepa ameti saab Eestis kätte lausa neljast ametikoolist: Tartu kutsehariduskeskusest, Tallinna Kopli ametikoolist, Tallinna Lasnamäe mehaanikakoolist ja Viljandi kutseõppekeskusest.

Just eelmisel nädalal peeti Kopli ametikoolis lukkseppade üleriiklikke kutsemeistrivõistlusi – jah, ikka toimuvad veel sellised üritused. Selle võistluse peakohtunik, Hals Trading ASi tehnikadirektor Kusta Kaska märkiski, et tema arvates on keskkonnatehnika lukksepa amet noorte seas üllatavalt madalalt hinnatud.

«Torud lähevad katki riigikorrast või aastaajast olenemata ning aeg-ajalt kerkib uusehitisi, kuhu on plaanitud ka sanitaartehnilised lahendused. Seega, heade meistrite järele on nõudlus suur ning see amet toob kindlasti leiva lauale,» ütles ta.

Lukksepa amet on ajas edasi arenenud, see pole enam kaugeltki pelgalt vannitoa äravoolutoru muhvi ülevaatamine. Ainuüksi materjalide valik on kasvanud üüratuks.

«20 aastat tagasi oli materjalivalik väiksem. Praegu on sanitaartehniliste toodete seas kasutusel mitmesugused metallid ja plastid. See eeldab lukksepalt ka laiemaid teadmisi ning põhjalikumat ettevalmistust enne konkreetse töö tegemist,» rääkis Kaska.

«Võistlustel paistis silma, et kallihinnaliste materjalide käsitsemisel jäi poistel kogemusest ja julgusest puudu. Ma saan sellest ka aru, sest üks toru võib maksta 30 eurot ning harjutamiseks on see kõrge hind,» lausus peakohtunik.

Olukorra parandamiseks julgustas Kaska kutseõppeasutusi aktiivsemalt materjalitarnijailt abi ja nõu küsima. «Meil on võimalik pakkuda koolitusi uute materjalide tutvustamiseks ning luua mitmesuguseid koostöövorme,» kinnitas ta.

Kohtunikekogus tööandjate vaadet esindanud BLRT Grupi teenindusjuhi Vadim Ganini sõnul oli võistlejate tase erinev, kuid esikohtadele tulnud noormehed oleks ta valmis tööle võtma.

«Nad oskavad käsitseda tööks vajalikke instrumente, täidavad tööohutusnõudeid ning jälgivad oma töö kvaliteeti. Mida rohkem kogemust, seda vilunumaks meistriks nad ka arenevad,» lisas ta.

BLRT Grupp on Ganini sõnul igal aastal keskkonnatehnika lukksepa erialalt praktikante võtnud. Kui õpilased tulevad esimesel või teisel kursusel praktikale, ei oska nad veel individuaalselt töötada, kuid kolmandal kursusel on nad selleks juba valmis. «Enamasti võin praktikajuhendajana nende sooritusega siis juba rahul olla,» märkis ta.

Kutsevõistluse esikohale tuli Kopli ametikooli teise kursuse õpilane Arkadii Demidov, kes läks enda sõnul seda ametit õppima just teadmisega, et see tagab kindla sissetuleku. «Mulle meeldib minu eriala ning soovin tulevikus kindlasti keskkonnatehnika lukksepana töötada. Siin sain ka tunnistust, et mul on head oskused,» rääkis ta.

Võistlejail tuli 10 tunni ja 30 minuti jooksul tõestada oma oskusi radiaatorite ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamisel ning vasktorude lõikamisel ja monteerimisel. Muuhulgas tuli neil valmistada vasktorudest ruumilisi kujundeid. Kõik võistlustööd läbisid karmi survestuskontrolli.

Miks selliseid võistlusi üldse peetakse? «Kutsevõistlusel saavad noored aimu, milline võib olla reaalne tööolukord, sest ka elulised olukorrad on pingelised ja klientidel on kõrged ootused. Juhendajad näevad jällegi õppurite üldist taset ning oma õpilasi teises valguses,» märkis kohtunik ja pikaajaline kutseõpetaja Erik Nobel.

Võistlusel osalemist kaaluvatel noortel õppuritel soovitab BLRT Grupi teenindusjuht Ganin arendada ettemõtlemisoskust. «Kõik tuleb punktihaaval läbi mõelda, igaks tööks valida õige tööriist ja samas näha üldpilti. Neid tõdesid õpetan mina esimesena ka oma praktikantidele,» lausus ta.

Seotud lood
30.04.2016 03.05.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto