L, 10.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vanus 65 pluss, kiirus 65 miinus

Nils Niitra
, reporter
Vanus 65 pluss, kiirus 65 miinus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 12
Foto: Pm

Paljud nooremad autojuhid on ilmselt pahandanud maanteel 60-kilomeetrise tunnikiirusega sõitvate ja enda sabas kolonne tekitavate pensionäride peale, ent samas ei tohiks unustada, et eakas juht sõidabki talle kohase tempoga.

Jah, ta võiks võtta vahepeal rohkem teeserva ja lasta kolonni mööda. Aga kui vanainimene sõidaks kiiremini, oleks ta endale ja teistele ohtlikum. Teisalt pole kellelgi õigust nõuda pensionärilt sõiduõigusest ja sellega kaasnevast vabadusest loobumist. Perearstid kirjutavad juba praegu 65-aastastele ja vanematele tervisetõendeid välja kümne asemel viieks aastaks. Kui arst leiab, et vanur võib muutuda liikluses tõsiseks riskiks, on tal õigus tõendi andmisest ka keelduda.

Ehkki liiklusõnnetuste statistikas teevad endiselt ilma noored mehed, kasvab paraku aasta-aastalt liikluses viga saanud eakate juhtide hulk. Pensioniealiste osakaal riigis ju suureneb.

Liiklusõnnetuste analüüsi põhjal ongi suurim vigastusrisk 18–35-aastastel ning 75aastastel ja vanematel meestel. Vanemas eas õnnetusse sattunuid ohustavad aga raskemad vigastused, millest paranemine on omakorda rängem ja aeganõudvam.

Geriaater Kai Saksa sõnul hakkab inimese reaktsioonikiirus eriti järsult aeglustuma pärast 80. eluaastat. «See on seotud ka tõsiasjaga, et paljudel halveneb nägemine,» mainis ta. «Soovitan vanemal inimesel mitte juhtida autot päris pimedas. Vastutuleva auto tuled pimestavad silma rohkem, vanema inimese silm ei kohane enam valgusega nii hästi. Kui vastutulev auto on juba möödunud, siis on jälle hästi pime, sest pupill ei laiene piisavalt.»

Ühtlasi toimuvad muutused kuulmises, ehkki need jäävad hilisemasse ikka. Aeglustub ka närviimpulsside liikumine ja selle tulemusena reaktsioonikiirus.

Vaateväli aheneb

Kui inimesel aheneb vaateväli, ei näe ta ette vaadates enam nii hästi külgedele. Iga inimene vananeb Saksa sõnul siiski erinevalt – üldiselt hakkab keha tasapisi vananema juba 30. eluaastates.

Saksa sõnul ei saa aga siduda juhtimisõigust pelgalt inimese vanuse, vaid konkreetse haigusega. «Probleem tekib näiteks siis, kui inimesel on oluline nägemishäire või liigese liikumise häire ja ta ei saa pead pöörata,» selgitas geriaater.

Mis puutub inimeste vaimsesse võimekusse tervikuna, siis hakkavad testide tulemused Saksa sõnul langema 70. eluaastast. Ent siin on üks oluline aga – andes tervele vanemaealisele küsimuste lahendamiseks noorematest rohkem aega, pole tulemus kehvem. Liikluses aga antakse kõigele aega võrdselt, inimene peab ju suutma rooli keerates täita mitut ülesannet korraga.

Staažikal juhil on sõiduoskused küll juba kehamälus, aga kui eaga areneb välja näiteks kaelaradikuliit või nägemishäire, siis lööb see harjumuspärase rutiini sassi.

Eakate põhjustatud liiklusõnnetuste osakaal on Saksa kinnitusel siiski endiselt väike, sest neil on hinnatav omadus – oskus hinnata pädevalt oma võimeid ja vältida liigseid riske. «Nad valivad endale sobiliku aja, tee ja sõidukiiruse,» selgitas geriaater. Mõistagi sõidavad pensionärid keskmiselt ka palju vähem kui nooremad.

Üks tüüpilisemaid vanemaealiste põhjustatud õnnetusi on peateele ettekeeramine. «Inimene võib-olla ei pane tähele, et peateel tuleb auto,» selgitas Saks. «Kael on kange – vaatab ühele poole, siis teisele poole, uuesti enam ei vaata, aga vahepeal on jõudnud auto peateel väga lähedale.»

Politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo vanemkomissari Riho Tänaku sõnul on keeruline tuua esile mingeid vanemaealistele iseloomulikke liiklusõnnetusi. «Üheks ohuks on terviserikked,» nentis ta. Meestel suureneb terviserikke oht keset sõitu tegelikult juba pärast 50. eluaastat. Tänaku jutu järgi juhtub meil aastas umbes viis liiklusõnnetust, kus roolikeeraja on juba enne kokkupõrget või teelt väljasõitu surnud. Sellele lisanduvad terviserikked, mis ei lase inimesel enam roolimisele keskenduda, ja järgneb avarii.

Vanuril on täielik õigus sõita teistest aeglasemalt, leiab Tänak. Ta ei eelda isegi seda, et vanur peaks püsima teiste möödalaskmiseks pidevalt tee servas. «Juht võib sõita oma sõiduraja piires, aga loomulik on see, et kui ta näeb enda taha kogunenud paari-kolme sõiduautot, võiks minna tee serva ja teised mööda lubada.» Näiteks Lätis peetakse seda heaks tooniks sõltumata vanusest.

Enda ülehindajad

Kui üldiselt kõneldakse  autojuhtimisel eakate ettevaatlikkusest, siis paraku leidub nende hulgas ka neid, kes hindavad oma võimeid üle. Üks põhjus võib sel juhul olla see, et inimene ei suuda või ei taha endale tunnistada tajude halvenemist. Tänaku sõnul on sugulased pöördunud mõnikord politsei poole harda palvega peatada eaka isa juhtimisõigus, sest muudmoodi teda roolist eemale ei saa. «Paljud pered lihtsalt ei luba vanainimest sõitma, nähes, et ta ei saa enam liikluses hakkama,» lisas ta.

Väga erandlikel juhtudel on politsei juhtimisõiguse peatamise palvetele ka vastu tulnud. Korda, kuidas sellistes olukordades toimida, Tänaku sõnul siiski ei ole. «Kui inimene jääb meile liikluses vahele, siis on politseil muidugi õigus sekkuda ja peatada juhtimisõigus uue tervisetõendi esitamiseni,» lisas ta. «Minu meelest väljastab osa perearste paraku endiselt tervisetõendeid liiga kergel käel.»

Tõstamaal ning Pärnus perearsti ja EMO-arstina töötava Madis Veskimäe sõnul pole tervisetõendite väljakirjutamine sugugi formaalsus. «Ma ei saa muidugi rääkida kõigi eest, aga üldiselt on see tõsine arstlik tegevus,» lausus aastaid vanurite sõidukoolitustel loenguid pidanud Veskimägi. «Kontrollitakse kuulmist, nägemist, koordinatsiooni, vererõhku, veresuhkrut ja värvide nägemist. Natuke aetakse ka juttu, et mõista inimese vaimset võimekust. Füüsiliselt võib ju kõik suurepärane olla, aga probleeme tekib inimese taiplikkusega autoroolis.»

Tõstamaa perearst tunnistas, et umbes neli-viis korda aastal tuleb tal keelduda tervisetõendi väljakirjutamisest. «Tahaksin olla küll hea arst ja käituda patsiendi ootuste kohaselt, aga samas pean olema karm arst, kes teeb patsiendile selgeks, miks ei saa,» selgitas Veskimägi. «Sageli on see väga raske, sest otsus ei puuduta ainult üht inimest, vaid tihti ka patsiendi abikaasat.»

Nii on Veskimäge survestatud isegi väitega, et 87aastasele mehele tervisetõendi väljastamisest keeldumine tähendab inimese surma – «Samas ei tohi tõendi väljastamine tähendada kellegi teise surma.»

Tõendi väljastamata jätmist on võimalik vaidlustada. Ka Veskimägi püüab alati saada enda arvamusele juurde mõne kolleegi seisukoha, et tulemus oleks objektiivne. Lisaks on perearstile teatud juhtudel väga oluline, mida räägivad tervisetõendi taotleja lähedased. «Noorem pereliige kutsub mu nurga taha ja räägib, et isa sõidab nagu kuu pealt kukkununa peateele ja teeb selliseid manöövreid, et kõik on autos hulluks minemas,» lausus ta.

Veskimäe kogemuse kohaselt hakkavad juhtimisoskused kiiremini halvenema 75. eluaastast. «Liikluses saab kogu aeg infot, mida peab analüüsima, tegema õigeid otsuseid ning seejärel manöövreid,» nentis ta. «Pealegi tuleb teha mitut asja korraga ning see eeldab taiplikkust. Inimene võib saada muu eluga kenasti hakkama, aga liikluses enam mitte.»

Veskimäe sõnul võiks alates 75. eluaastast tervisekontroll toimuda juba iga paari aasta tagant praeguse viie asemel. Lisaks vajaks sellised eakad tervisetõendi saamiseks sõiduõpetaja hinnangut.

Reeglid muutuvad

Maanteeamet korraldab eakatele koostöös omavalitsustega spetsiaalseid mootorsõidukijuhi koolitusi, mis ei aita küll muuta parandamatut ehk vanust, küll aga võimaldab vanemaealistel kohaneda liiklusoludega. Paljude staažikate juhtide juhiluba pärineb veel nõukogude ajast, vahepeal on seda automaatselt uuendatud. Liiklusseadustik on aga tublisti muutunud. Pensionäride seas vägagi populaarse koolituse vanim osaleja on seni olnud 88-aastane.

Koolitus annab lisaks liiklusseadustikule ülevaate eakatega juhtunud õnnetustest ja vanusega kaasnevatest ohtudest autoroolis. Teisel päeval toimub ka sõidukoolitus.

Maanteeameti ennetustöö osakonna eksperdi Solveig Edasi andmetel on juhiluba 30 protsendil 65-aastastest ja vanematest, iseasi, kui suur osa neist pidevalt autoga sõidab. Pensionäride osakaal kasvab liikluses samamoodi nagu kogu ühiskonnas. Paljud käivad ka tööl ja nende elukvaliteet sõltub suuresti sellest, kas nad saavad ise autoga liikuda või mitte.

Terve elu rooli keeranutel on kindlasti eelis nende pensionäride ees, kes sõidavad harva või otsustavad sellega alustada vanuigi. Eluaegsetel juhtidel püsivad sõitmiseks vajalikud võimed kauem. Lisaks tasub automaatkäigukastiga auto ostmist kaaluda ka neil vanemaealistel, kes on harjunud manuaaliga. «Algu oli koolitusel keeruline veenda mõnda inimest automaatkäiguga autosse istuma, aga nad harjusid kiiresti ja paljud leidsid, et automaatkäigukastiga on linnaliikluses kindlasti lihtsam,» mainis Edasi.

Märksõnad
Tagasi üles