Sisukord
Arvamus
Tänane leht
04.05.2016
Eesti Palju õnne Dilbert Horoskoop Peipsist sai arheoloogide kullaauk Kolleegidest vähem teenivad omavalitsusjuhid ei nurise Tagakülg Tallinna linnasüdant ootavad suured muutused Hanso: Venemaa käitub kui koolikiusaja Soe päike meelitas pealinlased õue kevadet nautima Linn korraldab õpilastele supergraafika kavandite konkursi Toobal ei saanud õigust osaleda ERJK koosolekul Kallas ja Reformierakond arutasid tema kriitilisi avaldusi Eesti lühiuudised Male Uuest peatänavast saab aimu järgmisel nädalal Mälumäng Eksperdid: enamik NATO dokumendilekkest on infomüra (6) Majandus Majanduse lühiuudised Greenpeace’i leke seab vabakaubandusleppe löögi alla Tööandjad küsivad valitsuselt odavat välistööjõudu (10) Virumaa ettevõte investeeris Baltimaade võimsaimasse traktorisse (1) Välismaa Saksamaa on valmis rohkem võimu rakendama (1) Türgi saab Euroopa Komisjonilt rohelise tule (1) Vene ühiskorterid elavad endiselt Arvamus Mart Raudsaar: Üksiku Rüütli fenomen (1) Nils Niitra: kaluriküla – mõtle suurelt! (2) Ilmar Raag: usaldus ja kahvel (6) Jüri Vendik: seltsimees Lavrovi kõrgeim tõde (10) Juhtkiri: droonide mäng õhus, meedias ja meie peades Postimees 1892. aastal: hukatuslik omakohus Madis Kalvet: Loch Nessi ja Elvise seljatamine (1) Ralf Allikvee: Eesti haiglavõrk pole jätkusuutlik (2) Kultuur Täismäng draamateatris Kunstnik-sõdur Marius Ivaškevičius Sport Kalevi treenerid: mängijad ei taha pingutada Serviti murdis avamängus Viljandi Leicester päästis tänapäeva jalgpalli Spordi lühiuudised Ohverduseks valmis olnud Selby tõusis snuukrimaailma suurte sekka Tallinn Tallinna linnasüdant ootavad suured muutused Uuest peatänavast saab aimu järgmisel nädalal Linn korraldab õpilastele supergraafika kavandite konkursi Tarbija Proteesid saab nüüd suhu paari tunniga AK Kunstnik-sõdur Marius Ivaškevičius Tartu Kahe vallavanema teenistus läheneb Tartu linnapea omale Palk 450 eurot kuus ja preemia varga tabamise eest (11) Jüri Saar: miks nad küll peavad linnas jooksma ? Linna lasteaedades algas loomulik verevahetus Haiglaõde plaanib avada oma kodus hooldekodu Soomepoisid laulsid enne autasustamist oma hümni Tartu Postimees kolib professorite linnaossa Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jüri Vendik: seltsimees Lavrovi kõrgeim tõde

3 min lugemist
Jüri Vendik FOTO: Mihkel Maripuu

Vene välisministri jutt «õilsalt vabaks lastud» Balti riikidest ei vasta ajaloolisele tõele, küll aga peegeldab vene ühiskonna enamuse arusaama. Sellega ei saa nõustuda, kuid seda tuleb arvestada, kirjutab Postimehe kolumnist Jüri Vendik.

Tellijale Tellijale

«Kui Nõukogude Liit oli kadumas, korraldasid nad oma referendumid ja neil lasti rahus minna, keegi neid ei ähvardanud /.../ Nõukogude Liit käitus õilsalt. Mingit katset Pribaltikat jõuga kinni hoida ei tehtud /.../ Ja mingit tänulikkust selle eest pole keegi näinud ega kuulnud.» Nii rääkis Vene välisminister Sergei Lavrov Rootsi ajalehele Dagens Nyheter antud intervjuus, mida nüüd arutatakse ja lahatakse nii Vene kui ka maailma meedias.

Midagi uut Lavrov küll ei öelnud, kuid see intervjuu on lihtsalt hea ajend taas kord rääkida venemaalaste mõtteviisist ja hoiakutest.

See «meie lasime nad suuremeelselt vabaks, nemad aga, tõprad sellised» on vana müüt, seejuures just nimelt Vene massiteadvuse müüt, osa suurest müüdist, mis räägib sellest, et Venemaa on oma (endistele) kolooniatele ainult head toonud. Ka Lavrov räägib samas intervjuus NSVLi poolt Baltikumis loodud tööstusest.

See müüt eksisteerib koos üsna mugavalt teise, viimastel aastatel üha kindlamalt maad võtva massiteadvuse müüdiga, mille järgi Venemaa on küll kohati jõhkralt käitunud, aga oli sunnitud seda tegema, sest tegemist oli (on) ju jõhkrate vaenlastega. Aga see selleks.

Seda «õilsalt vabaks laskmise» müüti oleme me kõik, ka siinkirjutaja, Venemaal veedetud mitme aasta jooksul kuulnud tuhandeid kordi. Lausa veidi igav on jälle sellele vastu vaielda. Aga teen seda siiski igaks juhuks. Äkki keegi nooremast põlvkonnast pole asja peale mõelnud, mõnel ehk on huvitav lugeda, miks ja kuskohas nimelt seltsimees Lavrov, ütleme nii, lihtsustab ja liialdab.

Lavrovi jutt on ennekõike vastuolus ajalooliste sündmustega. Esiteks, NSV Liit, täpsemalt juhtkond ja jõuaparaat, üritas takistada küll. 1991. aasta jaanuari sündmused Vilniuses ja Riias, siis augustiputš, aga ka palju teisi liigutusi nii Moskva kui ka tema kohalike poolehoidjate poolt olid just nimelt katsed takistada Baltimaade iseseisvumist. See, et nõukogude võim oli impeeriumi lagunemise eel demoraliseeritud, lõhenenud ega julgenud enam palju verd valada, ei tee teda õilsaks «Pribaltika» vabastajaks. Lihtsalt kukkus nii välja: meil vedas, Vene impeeriumil mitte, õilsusega või siis tänamatusega pole siin mingit pistmist.

Teiseks, Venemaa tollane võim tõepoolest ei takistanud, vaid hoopis toetas Baltimaid. Kuid asi oli selles, et Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi juhtkond eesotsas Boriss Jeltsiniga võitles võimu pärast NSV Liidu juhtkonnaga ja ülejäänud rohkem iseseisvust nõudnud liiduvabariigid olid talle selles võitluses liitlasteks.

Nii see oli, mu kallid noored lugejad, Venemaa ja NSV Liit olid ühel ajaloolisel hetkel poliitilises mõttes kaks eri asja. Ja niipea kui see hetk ajaloos läbi sai, sisuliselt 1991. aasta hilissügiseks, kui liidubürokraatia hakkas oma tagumikke tõstmata kolima uue Venemaa riigiaparaadi ametikohtadele, hakkas ka uus Venemaa Balti riikide iseseisvumist tasapisi takistama. Kuid oli juba hilja, 6. septembril oli riiginõukogu otsus tehtud ning Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust tunnustatud. Pealegi oli Venemaa oma ülitõsiste probleemidega liiga hõivatud, et välispoliitilisel rindel tegeleda ka Balti riikidega.

03.05.2016 05.05.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto