Sisukord
Eesti
Postimees
07.05.2016
Eesti Kuidas nähakse meie kohta hirmutavat infot avaldanud portaali AldriMer kodumaal Norras? Mälumäng Frida Laigu lendab raketina taevasse Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Võrumaa ajakirjanike töövahendit peeti Vene luuredrooniks Emadepäeval näidatakse pisiperesid Eesti lühiuudised Eero Janson ei usu, et Eesti hakkab end pagulastest vabaks ostma (1) Lang: Kaljurand lubas hakata reformierakondlaseks Alkohol kergejõustikukoondise noortelaagris (2) Luige laadalt võib osta Eesti maasikaid või kuningboa (1) Majandus Majanduse lühiuudised Saladuslik pank, mis juhib maailma (7) Mees, kes teenis Venemaa kriisist kasu lõigates varanduse Analüütikud: hinnad hakkavad aasta teises pooles kasvama Välismaa Donaldi uskumatu triumf (2) London valis linnapeaks moslemi Šotimaa iseseisvust veel ei ihka Kanada lääneosa elanikud pagevad tule eest Venemaa valmistub tööks ja kaitseks Lillkapsas vallandas Leedus mässu (4) Arvamus Droonid, võrgutajad ja 50 Vene luurajat väikses Eesti linnas Postimees 1991. aastal: Kalev N. Liidu meister Frida Laigu lendab raketina taevasse Donaldi uskumatu triumf (2) Kunagi ei ole liiga hilja Päeva karikatuur Kristina Herodes: keda aitab aitamine? (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: kuulsuste vahakujud valmisid Eestis Amar Annus: jumalasse uskumine – geenist või kultuurist? (33) Rikkus maapõues: esivanemate pärandus või laen lastelt (12) Daniel James Colli veste: kui räägid nagu kuninganna, võib auto olla roostes pann Kultuur Monument Lähenemine Jan Kausile, abiks lähedased Verisevõitu reisikiri Luulehetk – hetk luules Parim immigrandihirmutaja Lugemiskirg, millest sai elukutse Rutt Hinrikus – elu- ja kirjandusloolane par excellence Jacopo depressiooni kuldne džinn Nädala album. Jüriöö Larbi doom Nädala plaat. Beyonce'il saab süda täis Aja auk. Aafrika revolutsionäär Fela Sport Rootsi oli hoki MMil Lätiga hädas, Kanada alustas võimsalt Spordi lühiuudised Klavan püsib endiselt inglaste huviorbiidis FIBA esitas Euroliiga korraldajale omad nõudmised 203 cm pikkune Anna Kajalina: solvumised on unustatud, tulen rõõmuga koondisesse Vene koondise Eesti vastu vahetanud ujumispiiga läheb EMile laineid lööma (1) Alkohol kergejõustikukoondise noortelaagris (2) Taaramäe saab Girol järjekordse doktorikraadi Kogenud Keel: keegi ei tea, mis pühapäeval juhtub AK Verisevõitu reisikiri Nädala plaat. Beyonce'il saab süda täis Nädala album. Jüriöö Larbi doom Juua vanalinnas või mitte? Aja auk. Aafrika revolutsionäär Fela Viimane veerg Lõputu ajakirjanduspäev Eestlaste eurovisiooniäpp Urve Eslas: kas populism trumpab mõistuse üle? (25) Amar Annus: jumalasse uskumine – geenist või kultuurist? (33) Rikkus maapõues: esivanemate pärandus või laen lastelt (12) Arter Jant, mis pakub arutlusainet Roman Zaštšerinski: uhhaad võin lõputult süüa Autosõiduoskust ei tasu lasta rooste minna Mine metsa võimlema! Teisele ringile? (1) Vanaemal külas Korteriühistu esimees Vanus 65 pluss, kiirus 65 miinus (13) Läki ujuma, kohe! Õnnelik kolmteist + siiras sõbralikkus Hääletuspettuse okkaline rada (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Läki ujuma, kohe!

6 min lugemist
Peale suplust tundub kevadine õhk veelgi soojem. FOTO: Marko Külaots

Kauaoodatud kevad on viimaks kohal ja rahvas üksmeelselt õue kolinud. Vahest prooviks midagi kraadi võrra särtsakamat ja teeks suvise suplusega otsekohe algust? Arter hüppas raagus kalda äärsesse merre ja plaanib seda kindlasti korrata.

Raagus kalda ääres 6-kraadisesse vette hüpata on väga mõnus. Vett testib Kristina Herodes FOTO: Marko Külaots
Soojad saapar ja kevadiselt karastav meri FOTO: Marko Külaots
Peale ujumist kohe müts pähe ja ongi soe! FOTO: Marko Külaots
Daaniel Teet tunneb end mõnusasti ka nullkraadises vees. FOTO: Erakogu
Daaniel Teet - kogenud taliujuja. FOTO: Erakogu
Daaniel Teet - kogenud taliujuja. FOTO: Erakogu
FOTO: Marko Külaots

Olgu peale, et väike ving on meil kohaliku rahvuskultuuri osa. Sellegipoolest on kummaline kuulata igal sügisel korduvat nutulaulu: «Sel aastal polnud suve ollagi. Ujuma ei saanud kordagi!» Miks ei saanud? Äkki sa lihtsalt ei läinud? Põhjamaal elades oleks ülekohtune oodata, et meri end vannivee soojuseni kütaks. Hala ei muuda asja, targem oleks oludega kohaneda. Ja hea uudis on see, et keha on kohanemises väga osav, peamised takistused peituvad meie peas.

Aastatepikkuse kogemusega taliujuja, Viimsi spaa ujumistreener Daaniel Teet soovitab külma veega tutvust teha just nüüd, mil meri karastavalt jahe ja väljas mõnusad soojakraadid. «Külma vett ei pea kartma! Eelkõige tuleb oma peas otsus teha ja siis pole ühtegi takistust, miks sa ei peaks vette minema. Võib alustada kevadel või sügisel, kuid tean ka juhuseid, kus esimest korda on jääauku hüpatud miinus kümne kraadiga. Haigeks pole veel keegi jäänud! Karastamine mõjub kehale äärmiselt positiivselt – vallandab õnnehormoonid, tõstab tuju ja immuunsust.»

Varbaga pole külma vett mõtet torkima minnagi, nagunii tõmbad selle kohe tagasi ja võib-olla loobud üldse väärt plaanist.

ALGAJA KARASTAJA ABC

Karastamiseks sobib tegelikult igasugune jahe vesi, nii et võib ka külma duši alla minna või ämbritäie jäist vett õuel kaela kallata. Merre minek on aga hulga elamuslikum. «Mulle meeldib meres rohkem käia kui külma duši all, vetteminek läheb loomulikult,» nendib Daaniel.

FOTO: Erakogu

Kes nüüd neid sütitavaid sõnu lugedes otseteed lähima veekogu poole punuma pista tahaks, võiks siiski silmas pidada paari tähtsat detaili. Näiteks et saunalavalt vetteminek on hoopis midagi muud kui külma veega karastamine. «Mina ei taha end saunaga ära hellitada, muidu ilma selleta ei saagi. Saunast vettemineku kohta öeldakse naljaga pooleks, et see on nõrkadele. Kuid see pole ka sama kasulik – kõrvalise abiga ei pea keha ise sooja tootma ja vastupanuvõime pole nii hea,» räägib Daaniel.

Alustada tasub tasapisi – ehk esmalt supsti! korraks kaelani vette ja kohe kaldale. Kord-korralt võib vees olemise aega pikendada, siis jõuab ka keha sellega sammu pidada ning varsti supled nagu hülgepoeg rõõmsalt ka mõnekraadises vees. Tasub siiski oma keha kuulata – pikalt vees olemine pole kunagi omaette eesmärk, küll aga virgutus vaimule ja vägev maandus kehasse kogunenud pingetele.

Kaldale tulles on esmatähtis kiirelt sooja saada. «Pärast ujumist pead ennast kiiresti kuivatama, esimese asjana pane soojad sokid jalga ja müts pähe, alles siis muud riided,» jagab Daaniel omast kogemusest väärt nõuandeid. «Paksud riided selga ja termosega soe jook kaasa.»

Raagus puu ei näita sugugi, nagu rannahooaeg poleks juba alanud. FOTO: Marko Külaots

HOOPIS TEISTMOODI MÕNU

Külma vette minek on sooja mere suplusest väga erinev. Kui väikese temperatuurierinevusega vesi otsekui paitaks nahka, siis jahedas on tunne sootuks teravam. Varbaga pole külma vett mõtet torkima minnagi, nagunii tõmbad selle kohe tagasi ja võib-olla loobud üldse väärt plaanist. Parem tee peas otsus ära ja astu rahulikult voogudesse. Mida rahulikumalt ja sügavamalt hingad, seda meeldivam on kogemus. Ehkki ka siis ei tee varakevadine vesi pai, vaid pigem naksab oma külma hambaga.

Praegu kerkivad veetemperatuurid meres juba kümne kraadi tuuri ja võid uskuda, et sõltumata sellest, milliseks külmavareseks ise ennast pead, saab sinu keha sellega kenasti hakkama. Jääkülm, nullkraadine vesi ei tundugi enam külm, pigem lõikav. Eriti kraabib veepiir kõhtu mööda üles ronides, karsumm sisse karata on hulga lihtsam. Kui juba kaelani vees oled, hakkavad toimuma kummalised asjad. Kui esmane ehmatus vaibub, siis tundub täitsa mõnus.

Pärast on eriliselt nauditav kaldale, kevadpehmesse õhku naasta. Mmm – kui soe see tundub! Ja lisaks on külm vesi maha uhtunud kõik pinged nii kehast kui meeltest. Öelda «tunne, nagu oleks uuesti sündinud» polegi emotsionaalne liialdus.

KARASTAMINE KUI SPORT

«Külma veega toimetulek kulutab väga palju energiat, see on väikest viisi ka treeningu eest,» lisab Daaniel veel ühe põhjuse jahedasse merre ronida. Vereringe paraneb, ainevahetus kiireneb ja kehal on lihtsam mürkidest vabaneda. Kehakaal võib langeda ja kehakontuurid paranevad karastava supluse käigus justkui kogemata. Täiesti võimalik on püsida heas toonuses ja tervislikus kaalus ka siis, kui ainsaks aktiivseks tegevuseks on regulaarne külmas vees ujumine. «Aga seda tuleks teha mõõdukalt. Liiga kauaks külma vette jäämine hakkab meile hoopis kaitsvat rasvakihti tekitama, keha on tark ja temaga tasub koostööd teha,» ütleb Daaniel.

FOTO: Erakogu

Kui oma aastate eest ära joosta tahad, on külmast veest samuti käegakatsutavalt kasu – jahedus virgutab kogu keha. «Hapnikutarbivus kasvab umbes 400 korda, naharakkude uuenemine kiireneb ning nahk muutub nähtavalt nooremaks ja siledamaks,» loetleb Daaniel.

Ujuma soovitab Daaniel jõuda regulaarselt, vähemasti kolmel korral nädalas, et sellest tõepoolest ka tuntavat kasu tõuseks. Kuid ka ühekordne eksperiment on kindlasti väärt kogemus. «Kõige mõistlikum on külma vette minna sõbra või seltskonnaga, üksi võid ennast ohtu seada, kuna ei tea ju, kuidas parasjagu sinu keha reageerib. Äkki pingutad üle, ilmnevad varjatud tervisehädad või krambid. Alati tasub olla kellegagi koos, kes sind aidata saab, kui vaja peaks minema.» Ujumistreener rõhutab ka, et vee ohte tuleb alati adekvaatselt hinnata, minna suplema veekogusse, mida tunned – tead, kui sügav seal on ja kuidas välja saab. Külma vette kargamine tundub paljudele paraja julguseproovina ning kõige lõvimaks muutuvad lödipüksid siis, kui korralik promill veres. «Külma vette tohib minna vaid kaine peaga,» hoiatab kogenud ujuja rangel toonil. «Organismil peab olema erksust väljakutse vastu võtta, alkohol aga nõrgestab igas mõttes.»

MITTE AINULT FRIIKIDE RÕÕM

Mõni võdistab õlgu juba külma vette kargamise mõtte peale, kuid talisupluse ja karastamise harrastajaid on tegelikult väga palju – noori ja vanu, kõhnu ja kogukaid, naisi ja mehi.

«Tean väga kõrges eas inimesi, kes karastavad ennast ja käivad avavees suplemas, nad pakatavad alati rõõmust ja tervisest. On ka seitsmeaastaseid, kes käivad rõõmuga. Alati tasub haigeksjäämist ennetada, aga pahatihti inimesed ei taha või ei viitsi seda teha. Karastamine on imelihtne võimalus hoida tervis korras,» kinnitab Daaniel.

Mõned ühised jooned on karastajate seltskonnas selgelt näha – elurõõmus hoiak ja tegelikust hulga väiksemana välja paistev iga. Selge see, et stressi maandamiseks on väga palju mooduseid ja igaüks ei pea end külmas vees loputama, aga igatahes on tegu meetodiga, mis tõepoolest toimib.

«Talisuplus sobib kõikidele inimestele, kui ei põe parasjagu mõnda haigust, kuigi mitme tõve puhul arstid lausa soovitavad külmaravi,» mainib Daaniel. «Enne tuleb siiski oma raviarstiga nõu pidada. Tean juhuseid, kus inimesed on karastamise teel haigustest lahti saanud.»

FOTO: Erakogu

Esimestel kordadel käib asja juurde ka pisukene eneseületuse rõõm, hiljem seda väljakutset enam pole. Lihtsalt meel ja keha mäletavad juba, et hetkeline ebamugavustunne külma vee ehmatusest möödub mõne sekundiga, kuid hilisem rahu, lõõgastus ja heaolutunne kestab mitu päeva.

«Tean oma maakodu lähedalt Peipsi äärest meest, kes käis alati talvel ujumas ja elas rõõmsalt 102-aastaseks,» mainib Daaniel.

PAREM TERVIS, PIKEM ELU

Külma vette ronimisest on kasu hoopis rohkem kui see mõnus pingeid maandav ja tuju tõstev mõju, mida iga proovija otsekohe kogeb. Tänapäeval oleme enamasti liiga riidesse topitud ja lösutame üleköetud ruumides, nii et esimene kerge tuuleõhk ajab kohe nina tilkuma. Kui keha on külmaga kohanenud, on külmetushaigusi kümme korda vähem. Need pole tühjad lubadused, vaid faktid, mis on omal nahal mitmekordselt testitud. Kui varem kuulusin oma kõhna kehaehituse poolest pigem külmavareste parve, siis pärast karastamisega alustamist kimbutab külmatunne mind haruharva ning jahedas tunnen end isegi paremini kui ülearu soojas.

Enamik vastutustundlikke vanemaid kaitseb oma võsukesi kirglikult igat laadi ebamugavuste eest ja laseb mere ligi vaid palaval päeval. Ettevaatlikkus on muidugi osa targaks vanemaks olemisest, kuid liiga kartlik pole samuti vaja olla. «Lastele on karastamisest samuti palju kasu! Sellega hoitakse nende tervis tugevana ja välditakse külmetushaigusi,» julgustab Daaniel. Lastel on külma vette joosta sageli palju lihtsam kui täiskasvanutel, kelle pähe on hirmud juba aastatega pesa pununud. Väikestega varakevadises vees tuleb aga eriti hoolas olla, et nad liiga pikaks mulistama ei jääks. Mudilastel jätkub tähelepanu vaid kõige põnevama tegevuse jaoks ja nad ei pruugi märgatagi, kui keha liialt jahtub. «Veesoleku aega võib suurendada järk-järgult, ainult nii tagad parema taluvuse ja heaolutunde,» õpetab Daaniel. «Kui hakkad lõdisema või näpud-varbad valutama, tuleb kindlasti lõpetada.»

Karastamine muudab väga tõhusalt kehakeemiat – vallanduvad heaoluhormoonid ja langeb stressihormooni kortisooli tase, mis kõik tugevdab immuunsust. Kõik ju teavad, et rõõmsad inimesed haigestuvad haruharva ning püsivad heas vormis isegi siis, kui hommikust õhtuni komme näost sisse kühveldavad. Võti peitub just hormoonikokteilis, mis nende kehas mulksub, ning külma veega on seda positiivses suunas mõjutada kõige lihtsam.

FOTO: Marko Külaots
Seotud lood
06.05.2016 09.05.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto