Sisukord
Arvamus
Postimees
04.05.2016
Eesti Palju õnne Dilbert Horoskoop Peipsist sai arheoloogide kullaauk Kolleegidest vähem teenivad omavalitsusjuhid ei nurise Tagakülg Tallinna linnasüdant ootavad suured muutused Hanso: Venemaa käitub kui koolikiusaja Soe päike meelitas pealinlased õue kevadet nautima Linn korraldab õpilastele supergraafika kavandite konkursi Toobal ei saanud õigust osaleda ERJK koosolekul Kallas ja Reformierakond arutasid tema kriitilisi avaldusi Eesti lühiuudised Male Uuest peatänavast saab aimu järgmisel nädalal Mälumäng Eksperdid: enamik NATO dokumendilekkest on infomüra (6) Majandus Majanduse lühiuudised Greenpeace’i leke seab vabakaubandusleppe löögi alla Tööandjad küsivad valitsuselt odavat välistööjõudu (10) Virumaa ettevõte investeeris Baltimaade võimsaimasse traktorisse (1) Välismaa Saksamaa on valmis rohkem võimu rakendama (1) Türgi saab Euroopa Komisjonilt rohelise tule (1) Vene ühiskorterid elavad endiselt Arvamus Mart Raudsaar: Üksiku Rüütli fenomen (1) Nils Niitra: kaluriküla – mõtle suurelt! (2) Ilmar Raag: usaldus ja kahvel (6) Jüri Vendik: seltsimees Lavrovi kõrgeim tõde (10) Juhtkiri: droonide mäng õhus, meedias ja meie peades Postimees 1892. aastal: hukatuslik omakohus Madis Kalvet: Loch Nessi ja Elvise seljatamine (1) Ralf Allikvee: Eesti haiglavõrk pole jätkusuutlik (2) Kultuur Täismäng draamateatris Kunstnik-sõdur Marius Ivaškevičius Sport Kalevi treenerid: mängijad ei taha pingutada Serviti murdis avamängus Viljandi Leicester päästis tänapäeva jalgpalli Spordi lühiuudised Ohverduseks valmis olnud Selby tõusis snuukrimaailma suurte sekka Tallinn Tallinna linnasüdant ootavad suured muutused Uuest peatänavast saab aimu järgmisel nädalal Linn korraldab õpilastele supergraafika kavandite konkursi Tarbija Proteesid saab nüüd suhu paari tunniga AK Kunstnik-sõdur Marius Ivaškevičius Tartu Kahe vallavanema teenistus läheneb Tartu linnapea omale Palk 450 eurot kuus ja preemia varga tabamise eest (11) Jüri Saar: miks nad küll peavad linnas jooksma ? Linna lasteaedades algas loomulik verevahetus Haiglaõde plaanib avada oma kodus hooldekodu Soomepoisid laulsid enne autasustamist oma hümni Tartu Postimees kolib professorite linnaossa Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ralf Allikvee: Eesti haiglavõrk pole jätkusuutlik

4 min lugemist
Ralf Allikvee FOTO: Ida-Tallinna keskhaigla

Eesti haiglavõrk on praegusel kursil kaotanud jätkusuutlikkuse. Eelmisel aastal ma veel nii pessimistlik polnud, kuid nüüd pean tunnistama, et oma 37-aastase meditsiinivaldkonna juhi staaži juures nii keerulist olukorda varasemast ajast ei mäleta, kirjutab Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee.

Tellijale Tellijale

Eestile kolm suurhaiglat

Palju räägitakse haiglate võrgustumisest kui ühest imelahendusest praegusele olukorrale. Selle mõte on lihtsustatult, et Eesti meditsiini tipptegijad, suured ja tugevad haiglad suudavad ja soovivad tagada erakorralise arstiabi olemasolu 24/7/365 ja samuti korraliku eriarstiabi kättesaadavuse kogu Eesti territooriumil.

Senine jutt kahest kompetentsikeskusest on minu arvates liialdatud. Võime rääkida pigem kolmest korralikust keskusest, mis suudavad teenindada nii ümbruskaudseid kui ka kaugemalt saabuvaid patsiente, pakkudes neile vajalikul määral igakülgset kvaliteetset eriarstiabi. Milline on meil hetkeseis? Olukorra hoomamiseks peame vaatama elanike jaotumist üle Eesti: 2/3 elab Põhja-Eestis, 1/3 Lõuna-Eestis. Tartu Ülikooli kliinikum suudab tagada enam-vähem piisavalt kvaliteetse arstiabi Lõuna-Eestis, kokku ca 450 000 inimesele. PERHi ravimaht kaks korda suurema elanikkonnaga Põhja-Eestis on aga praegu Tartu Ülikooli kliinikumi ravimahust väiksem. See tekitab õigustatud küsimuse: kas Põhja-Eestis ühest kompetentsikeskusest piisab?

Olen realist ega näe PERHi suutlikkuses olulisi muutusi ka lähitulevikus. Tundub, et otsustajate silmis on probleemi võimalikud lahendused maakondlike haiglate tugevdamine, mitmesugused e-lahendused ja osa arvates ka erameditsiinile suurema rolli andmine. Arvan, et e-konsultatsioon pole võluvägi, mis tekkinud olukorra kiirelt lahendab, seega ei saa me sellele lootma jääda. Samas on riigile tervikuna nii ravikvaliteedi kui ka teenuse kättesaadavuse poolest vägagi arvestatav lahendus – kolmanda tipphaigla vajaduse ja tegeliku olemasolu tunnistamine – riigi poolt kõrvale jäänud. Põhjus on ilmselt proosaline: valitsuskoalitsiooni ja Tallinna suhted pole viimasel kümnendil just kõige sisukamad olnud. Eks see on ka üks põhjusi, miks pole näiteks Ida-Tallinna keskhaigla, mis  ravimahu poolest ju sama suur kui PERH, senimaani saanud ühtegi senti eurotoetust. Miks on kolm tippkompetentsiga suurhaiglat, mis kõik vastutaksid solidaarselt ka üle Eesti arstiabi kättesaadavuse eest, Eestile parem lahendus? Nii tekiks meil tipptegijate vahel väikegi konkurents, headel arstidel valik töökohtade vahel ning patsientidel sisuline valik haiglate vahel. Oleme Eestis praegu olukorras, kus tuleks juba teha kardinaalseid otsuseid, mitte mängida võrgustamist ning teha tegelikkuses vaid pehmeid otsuseid. Kes vastutab täna tehtava eest nüüd ja tulevikus?

03.05.2016 05.05.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto