Sisukord
Välismaa
Postimees
04.05.2016
Eesti Palju õnne Dilbert Horoskoop Peipsist sai arheoloogide kullaauk Kolleegidest vähem teenivad omavalitsusjuhid ei nurise Tagakülg Tallinna linnasüdant ootavad suured muutused Hanso: Venemaa käitub kui koolikiusaja Soe päike meelitas pealinlased õue kevadet nautima Linn korraldab õpilastele supergraafika kavandite konkursi Toobal ei saanud õigust osaleda ERJK koosolekul Kallas ja Reformierakond arutasid tema kriitilisi avaldusi Eesti lühiuudised Male Uuest peatänavast saab aimu järgmisel nädalal Mälumäng Eksperdid: enamik NATO dokumendilekkest on infomüra (6) Majandus Majanduse lühiuudised Greenpeace’i leke seab vabakaubandusleppe löögi alla Tööandjad küsivad valitsuselt odavat välistööjõudu (10) Virumaa ettevõte investeeris Baltimaade võimsaimasse traktorisse (1) Välismaa Saksamaa on valmis rohkem võimu rakendama (1) Türgi saab Euroopa Komisjonilt rohelise tule (1) Vene ühiskorterid elavad endiselt Arvamus Mart Raudsaar: Üksiku Rüütli fenomen (1) Nils Niitra: kaluriküla – mõtle suurelt! (2) Ilmar Raag: usaldus ja kahvel (6) Jüri Vendik: seltsimees Lavrovi kõrgeim tõde (10) Juhtkiri: droonide mäng õhus, meedias ja meie peades Postimees 1892. aastal: hukatuslik omakohus Madis Kalvet: Loch Nessi ja Elvise seljatamine (1) Ralf Allikvee: Eesti haiglavõrk pole jätkusuutlik (2) Kultuur Täismäng draamateatris Kunstnik-sõdur Marius Ivaškevičius Sport Kalevi treenerid: mängijad ei taha pingutada Serviti murdis avamängus Viljandi Leicester päästis tänapäeva jalgpalli Spordi lühiuudised Ohverduseks valmis olnud Selby tõusis snuukrimaailma suurte sekka Tallinn Tallinna linnasüdant ootavad suured muutused Uuest peatänavast saab aimu järgmisel nädalal Linn korraldab õpilastele supergraafika kavandite konkursi Tarbija Proteesid saab nüüd suhu paari tunniga AK Kunstnik-sõdur Marius Ivaškevičius Tartu Kahe vallavanema teenistus läheneb Tartu linnapea omale Palk 450 eurot kuus ja preemia varga tabamise eest (11) Jüri Saar: miks nad küll peavad linnas jooksma ? Linna lasteaedades algas loomulik verevahetus Haiglaõde plaanib avada oma kodus hooldekodu Soomepoisid laulsid enne autasustamist oma hümni Tartu Postimees kolib professorite linnaossa Meelelahutus Koomiks Sudoku

Saksamaa on valmis rohkem võimu rakendama

7 min lugemist
Euroopa välissuhete nõukogu (ECFR) Berliini haru juht Almut Möller. FOTO: www.ecfr.eu

Berliin tajub praeguses olukorras selgelt, mis kaalul on, ning mingit enesega rahulolu sealt ei kiirga, arvab Euroopa välissuhete nõukogu (ECFR) Berliini haru juht Almut Möller.

Tellijale Tellijale

Kirjutasite oma hiljutises analüüsis, et Saksamaa hakkab Türgi suhtes rakendama Überrealpolitik’i. Kui kaugele sellega minnakse?

See on väga hea küsimus. Oleme tähele pannud, et Saksamaa välispoliitikat suunavad üha enam kodused mured ning pagulaskriis on siinkohal olnud pöördepunktiks. Saksa poliitika on sel moel muutunud, et kuigi üritatakse tekitada ühist euroopalikku pingutust, on siseriiklik surve olnud sedavõrd tugev, et näiteks Türgi puhul võeti vastu otsus – jah, lähme laseme käiku tehingu, mis mingis mõttes on veel Euroopa tehing, kuid kokkuvõttes oli see selline, mida Saksamaa ise enim vajas.  

Saksamaa suunas leppe sõlmimist, ning kui diil sai tehtud, loobuti asja igasugusest ilustamisest – lõpuks oli see ju Saksa-Türgi tehing. See omakorda tõstatab loomulikult küsimuse, mil määral on tegu üksikjuhtumiga – või näitlikustab, kuidas Berliin hakkab tulevikus teiste riikidega suhtlema.

Üldiselt valitseb jätkuvalt ka veendumus, et parem on asju üheskoos teha, kuid edaspidigi võib ette tulla hetki, mil Saksamaa otsustab üksi, kuhu minna. Üsna rabav on näha, millise kiirusega see võib toimuda.

Samal ajal mõtisklevad Saksa avalikkus ja poliitikud selle üle, millist mõju avaldab see meie partneritele Euroopas, eriti nendele, kes on üldiselt Saksa vaatepunkte toetanud. Nägin midagi sarnast eurokriisi ajal, mil isegi väiksemad riigid nagu Eesti näitasid üldiselt üles koostöövalmidust ning olid väga rõõmsad, et said Saksamaaga liitu lüüa. Siiski polnud neil lõpmatut kannatlikkust, kui asju hakati otsustama jalutuskäigu ajal rannas (2010. aasta kuulus intsident Deauville’is, mil Merkel ja Prantsuse toonane president Nicolas Sarkozy otsustasid eelarvepuudujäägi reeglit rikkuvaid euroala riike karistada, toona kritiseeriti Merkelit väiksemate riikidega mitte arvestamise eest – toim) või läksid läbi tingimused, mille seadsid võimsamad riigid. 

Saksa praegune valitsus on Saksa huvide suhtes radikaalsem – siin elades saab aru, et poliitikud on avaliku arvamuse pärast väga närvis ja arvestavad sellega. Alternative für Deutschlandi (AfD) edu kolme liidumaa kohalikel valimistel avaldab mõju. Pöördepunktiks olid ka Kölni uusaastaöö sündmused, sellele järgnenud suur avalik sõnasõda ja üldine hirm, et Saksamaal võib terrorirünnak toimuda – see kõik peegeldub poliitilise eliidi närvilises käitumises.

03.05.2016 05.05.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto