Hiiglaslik saadetis – 50 nummerdatud konteinerit treppide, marmorsammaste, puitpaneelidega telefonikabiinide, kipsist merekoletiste ja teiste detailidega – jõudis Eestisse 2007. aastal. Kohe kerkis ka küsimus, millisesse keskkonda uustulnuk kõige paremini sulanduks ja kuidas seda uude ühiskonda integreerida.
Balti börsihoonele on püütud Eestis anda uut elu ja sobitada maja fassaadi paljude uute kinnisvaraarendustega. Esile on kerkinud erisugused ootused ja vastuolud, mille tõttu on fassaadi fragmendid oodanud oma aega Paldiskis merekonteinerites ligi kümme aastat.
Eesti Arhitektuurimuuseumis toimuval näitusel saab Eesti avalikkuses vastakaid arvamusi põhjustanud börsihoone fragmente esimest korda elusuuruses näha. Külastajatel avaneb võimalus seista silmast silma ajaloolise maja frontooniga, mille meelevaldse liigutamisega on tegelenud nii terroristid, ärimehed kui nüüd ka arhitektid ja kunstnikud. Näitusel saab maja tükki oma tahtele allutada igaüks, kes soovib.
Neeme Külm ütleb, et see on keeruline installatsioon, mille kaal tingis käekirja. «Eeltöö inseneridega, kes arvutasid välja Eesti Arhitektuurimuuseumi kandevõime, oli põhjalik. Me pidime olema kindlad, et installatsioon ei läheks vastu meie tahtmist esimesele korrusele. Lisaks oli palju kooskõlastamisi. Ma saan väita, et siin ei ole midagi juhuslikku, iga etapp on dokumenteeritud.»
«Tehniliselt töötab installatsioon lihtsalt, oksjoni põhimõttel: kui tekib huvi, vajutad punast nuppu ja kutsud installatsiooni enda juurde. See jõuab sinuni, peatub korraks ja sõidab algpositsiooni tagasi. Kerge ja mänguline,» selgitas ta.
Maarja Kask lisab, et installatsiooniga juhitakse tähelepanu sellele, kuidas seda maja on praeguseks meelevaldselt mitmel moel liigutatud. «Iga inimene võib tulla siia ruumi ja seda edasi teha.»