Sisukord
Äriuudised
Postimees
05.05.2016
Eesti Edgari selget sõna ootavad kõik Dilbert Mälumäng Horoskoop Palju õnne Elva linnavalitsus teeb disainpargist autoparkla (6) Male Pisike ja rõõmsameelne Uljana loodab hakata ise kõndima Tagakülg Eesti lühiuudised Esikülg 5. mai Raamat muusikute seiklustest Kommentaar Tallinn ehitab euroraha eest hulga teid Norra ajakirjanik: meil on veel detaile selle kohta, mida teab NATO Balti riikides toimuvast (7) Harku «mässu» asjus paljastusid vastuolud Majandus Michal kahtleb TTÜ järelevaleves Parima juhi tiitlit jahivad Helm, Kitt ja Raasuke Majanduse lühiuudised Kaks aastat kestnud hinnalangus on nagu nõukogude aatom Välismaa Türgi kodanikele terendab viisavaba pääs Euroopa Liitu Ukraina, Gruusia ja Kosovo ootavad Donald Trump rühib vääramatul võidukursil Arvamus Mark Soosaar: riigiisa või riigiema? (2) Juhtkiri: väljakutse Euroopa projektile (1) Lugejate kirjad: veel igapäevasest viisakusest Aivar Pau: sõidujagamine on suur bluff (1) Päeva karikatuur Postimees 1994. aastal: VISA-Electronist peaks saama Eestis levinuim magnetkaart Volli Kalm: kuus head põhjust, miks investeerida teadusesse (1) Katrin Koov: turg ja barrikaadid Kultuur Skandaalse Balti börsihoone fassaad pääses korraks merekonteinerist välja Vabadus ja vastutus: Veiko Õunpuu «Free Range» Postimehe Kinos (1) Ärme tee sääsest elevanti Sport Spordi lühiuudised Selver kordaks võiduga Rakvere legendaarset saavutust Venemaa paine ja teised soosikud Katalaanide sangarist sakslaste äpuks Rapla pusis, Kalev võitis Kergejõustikust saab Margus Hundi päästeingel? Tallinn Tallinn ehitab euroraha eest hulga teid Tarbija Hea aknakate lubab kauem magada AK Katrin Koov: turg ja barrikaadid Tartu Ette otsustatud: vallavanem saab igal juhul preemiat Sõna orjana talub kirjanik ebainimlikke tingimusi (2) Kulunud tartaankate läheb suvel remonti Vanaema õpib koos lapselapsega luuletust pähe Kaitseliitlased naasid Inglismaalt võiduga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Parima juhi tiitlit jahivad Helm, Kitt ja Raasuke

6 min lugemist
Erkki Raasuke. FOTO: Liis Treimann

Konkursil «Parim juht» on finaali jõudnud kolm tugevat liidrit: maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm, LHV juht Erkki Raasuke ja Swedbanki pealik Robert Kitt. Kes neist lõpuks võitjaks osutub, selgub kahe nädala pärast Pärnu juhtimiskonverentsil.

Marek Helm. FOTO: Jaanus Lensment
Robert Kitt FOTO: Sander Ilvest

Eesti juhtimisspetsialiste ei üllatanud finaali pääsenute nimed. Juhtimiskonsultant Mait Raava sõnul on organisatsioonid, kust esikolmik pärit, kõik ühiskonnas nähtaval kohal ning ka reaalsete tulemustega silma paistnud. Eksperdi hinnangul sõltuvad olulised juhiomadused eelkõige keskkonnast, milles liider tegutseb. Pidevalt muutuvas keskkonnas nõutakse teatud omadusi, mida stabiilses keskkonnas tegutsevalt juhilt ei oodata. Ta lisas, et juhi peamine ülesanne on oma töötajaid «energetiseerida», teha teravaid otsuseid ning olla tulemustele orienteeritud. Robert Kiti ja Erkki Raasukese liigitab ta innovaatiliste juhtide alla, kes tegutsevad edukalt pidevalt muutuvas ärikeskkonnas. Marek Helm on aga Raava sõnul sümpaatne näide sellest, kuidas avaliku sektori asutuse liider mõtestab end tuleviku loojana.

«Tugev juht keskendub sellele, mis tuleb ära teha, mitte sellele, kes ta ise on,» ütles juhtimiskoolitaja Raimo Ülavere. «Juht peab oskama oma ego kõrvale jätta ja minu meelest on kõik need kolm kandidaati sellega toime tulnud.»

Ülavere peab oluliseks kahe finalisti, Kiti ja Raasukese, Hansapanga tausta, kuna see firma on Eesti juhtimiskultuuri palju panustanud. Hansapanga kogemuse tõi välja ka personaliotsingufirma Ariko Reserv juhatuse esimees ja konsultant Igor Päss. Ta viitas sellele, et paarikümne aasta jooksul on Raasuke üks eredaim näide ühe tippjuhi sünnist.

«See on super tähelend superjuhile,» ütles kandidaadi käekäigul silma peal hoidnud Päss. Ta lisas, et Raasukese olulised omadused on tema selge ja struktureeritud mõtlemine ning hea haridus ja haritus. «Tema jaoks on olulised kõik, kellega ta koos töötab: alluvad, kliendid, partnerid. Ta väärtustab kõiki ühtmoodi,» sõnas Päss.

Parim juht kuulutatakse välja Pärnu juhtimiskonverentsil «Juht kui õpetaja» 19. mail.

Erkki Raasuke – veatu tippjuht

«Eesti riigile oleks vaja kümneid Erkki Raasukesi,» ütles rahandusminister Sven Sester mõni nädal tagasi pressikonverentsil, kus mõlemad mehed kõnelesid riigile kuuluvate ettevõtete juhtimise ümberkorraldamisest. «Erkki Raasuke on ju inimene, kes tegutseb igapäevaselt ettevõtluses juhina, ja selle kõige juures leiab ka võimaluse panustada riigi abistamisse.»

Ega Eestis ilmselt teist nii laia haardega ja nii kõrgele jõudnud juhti eriti polegi. Kaks ja pool aastat oli Raasuke Skandinaavia suurpankade hulka kuuluva Swedbank Grupi finantsjuht, mis on ilmselt üks kõrgemaid tööposte, mida üks eestlane seni pidanud.

Kokku oli Raasuke Hansapanga-Swedbanki heaks töötanud pea kaks aastakümmet – täpsemalt 18 aastat. Hansapanga juhiks sai ta pärast seda, kui Swedbank panga üle võttis ja Indrek Neivelt 2009. aastal pangajuhi kohalt lahkus.

Varem oli Raasuke püsinud Neivelti varjus, kuid juba siis ütles Jüri Mõis, et tema eeldused ei jää Neivelti omadele alla. Praeguseks on selgunud, et Mõisal oli õigus, ja enamgi veel. Tugeva strateegi ja töörügajana tuntud Raasukesel negatiivseid iseloomuomadusi nagu ei olekski. Vähemalt ajakirjandusest ei leia tema kohta mitte ühtegi halvustavat silpi.

Kui Raasuke 2011. aasta sügisel Eestisse naasis, ei saanud ta kohe pangandussektorisse tulla. Swedbank Grupi finantsjuhina oli ta liiga informeeritud, et rootslased teda kohe mõne konkurendi juurde tööle oleks lubanud.

Eesti riigi õnneks kestis keeld poolteist aastat, mis andis toonasele majandusministrile Juhan Partsile võimaluse teda oma nõunikuks kutsuda. Paari ministeeriumis töötatud aastaga jõudis Raasuke palju ära teha – oli maanteeameti juht, üritas päästa rahvuslikku lennukompaniid Estonian Air, tema juhtimisel koostati raport riigifirmade juhtimise ümberkorraldamise kohta ning mullu juhtis ta sama temaatikaga tegelevat ekspertide gruppi.

Praegu on Raasukese tähelepanu keskendunud LHV Groupi aktsiate avaliku esmaemissiooni (IPO) korraldamisele. See erineb 180 kraadi meie varasematest IPOdest. Kui varem hoiti emissiooni detailid kuni selle alguseni kiivalt saladuses, siis LHV avalikustas kõik, mis vaja, isegi enne, kui aktsionärid olid börsilemineku heaks kiitnud.

Ei Raasuke ega ka panga asutajad pole varjanud, et nende eesmärk on luua tõeline rahvaaktsia.

Tõnis Oja

Robert Kitt – intellektuaalist pangajuht

Swedbank Eesti juhatuse esimehe Robert Kiti valimine Eesti parimate tippjuhtide nominentide hulka on ühest küljest küll üllatuslik, samas ka põhjendatud. Üllatuslik sellepärast, et tippjuht on ta olnud üsna lühikest aega, eelmise aasta kevadest ehk vaevalt aastakese.

Teisalt on tema nominentide hulka sattumine väga loogiline. Eesti suurima panga eesotsas on Robert Kitt ilmselt mõjukaim juht Eestis. On ju Eesti kodumajapidamised ja ettevõtted pea poole oma säästudest just tema juhitud panka usaldanud. Swedbankist on saadud üle poole eraisikutele ja kolmandik ettevõtetele antud laenudest.

Lisaks on Kiti kanda mitmed ühiskondlikud kohustused nii Tallinna Tehnikaülikooli külalisprofessori ja kuratooriumi liikmena kui presidendi mõttekoja liikmena. Erialastest ühiskondlikest kohustustest rääkimata.

Tegu on suurettevõtte juhiga, kelletaolist teist Eestist ei leia. Muidugi võib öelda, ja see on kindlasti ka tõsi, et kõik tippjuhid on unikaalsed isiksused, kuid samas on neil ka midagi ühist. Võib-olla on see Estonian Business Schoolis (EBS) või mõnes muus ärikoolis omandatu, võib-olla on see midagi muud, aga mingi sarnasus neis peitub.

Kitt on aga hoopis teisest materjalist mees. Oma lahedale olekule vaatamata õhkub temast akadeemilisust, ja mitte ainult ei õhku, vaid akadeemiline ta ka on. Filosoofiadoktor tehnilise füüsika erialal kirjutab artikleid ajakirjale Akadeemia ning valutab südant mitte üksnes Eesti ärikeskkonna, vaid kogu ühiskonna pärast. Võib täie veendumusega öelda, et Robert Kitt on intellektuaalist tippjuht.

Juba 28selt doktorikraadi kaitsnud Kitt siirdus pangatööle juba keskkooli ajal, olles vaid 16-aastane, ning karjääri algusaastatel käis ta läbi üsna mitmest pangast. Kiti ilmselt üks olulisemaid töökohti oli sajandivahetusel LHVs, kus ta muuhulgas lõi praegused edukad pensionifondid. 2003. aastal läks ta fonde juhtima Hansapanka ning seal töötab ta tänaseni, juhtides muuhulgas nii varahalduse kui ka ettevõtte panganduse divisjoni.

Kui president Lennart Meri kutsus meid üles otsima Eesti Nokiat, siis president Toomas Hendrik Ilvesele meeldib seisukoht, et Eesti Nokia on see, et meil puudub oma Nokia. Selle mõtte autor on Robert Kitt.

Tõnis Oja

Marek Helm – maksuameti reformija

2011. aastal maksuameti juhiks saanud Marek Helmi on iseloomustatud kui Eesti üht tulemuslikumat ja eeskujulikumat juhti. Maksuamet on tema ajal kõvasti muutunud ning hakanud võitlema erinevate pettustega, olgu selleks siis salakütus või OÜtamine. Töötajate register ning üle 1000-euroste arvete deklareerimine on toonud riigile rohkelt üle 100 miljoni euro juurde. Just varimajandusega võitlemist peab ta ka ise põhjuseks, miks ta esikolmikusse valiti: «Varimajanduse kahandamine on ettevõtjatele kahtlemata oluline teema ning viimaste aastate jooksul oleme suutnud siin tulemusi näidata,» ütles Helm.

Mees paistab silma ka oma uuendusliku mõtlemisega. Esimese riigina teeb just Eesti maksuamet koostööd sõiduvahendusettevõttega Uber, et sõidujagaja saaks oma maksuandmed automaatselt ametisse saata ja nii kajastuksid need tema eeltäidetud tuludeklaratsioonis.

Ka on Helm välja käinud idee, et kõik deklaratsioonid võiks aastaks 2020 kaotada. Aruandlust võiks ettevõtjale koostada sootuks maksuamet, kes annaks infot, kas firma maksuasjadega on kõik korras ning milline on tema maksude summa võrreldes teiste ettevõtetega. Praegu on meie maksuamet OECD riikidest kõige efektiivsem maksukoguja ning Helm ütles, et e-maksuamet tugevdab seda positsiooni veelgi. «See kõik nõuab mõttemalli ja seaduste muutmist,» on Helm uuenduste kohta öelnud.

«Edu saavutab see tippjuht, kes suudab kokku panna toimiva meeskonna ja seda usaldada, taluda vigu ja need vead pöörata arenguks,» sõnas Helm. «Minu edu võti on minu keskastme juhid, kes minu silmis ja avaliku sektori juhtimistaset arvestades tegutsevad kui peadirektorid.» Samuti julgustab Helm töötajaid mõtlema, kuidas teha asju uutmoodi ja efektiivsemalt ning kuidas muuta maksudest kõrvalehiilimine raskemaks. Just keskastmejuhid näevad kõige paremini, kus ja mida on vaja teha.

Samas ei ole Helmi karjäär maksuameti juhina alati lihtne olnud. Üheteistkümne ametiauto kontroll möödunud aasta alguses paisus skandaaliks, mille tõttu esitas Helm toonasele rahandusministrile Maris Laurile lahkumisavalduse. Vähem kui nädal aega hiljem võttis ta aga rahandusministri ettepanekul oma avalduse siiski tagasi. «Ma ei nimetaks seda aga läbikukkumiseks, sest oleme sellest juhtumist ametina niivõrd palju õppinud, et see on andnud uue tõuke meie tegevuste ümbervormimiseks,» tõdes Helm.

Lisaks rahandusministrile seisid Helmi taandumisele vastu ka mitmed ettevõtlusorganisatsioonid. Hämmastav saavutus mehe kohta, kes läinud aasta alguses märkis, et tal on ettevõtja vaenlase märk otsaees.

Marge Tubalkain

Kommentaar

Merit Kopli

Postimehe peatoimetaja

Postimees otsustas osaleda parima juhi valimisel, kuna leiame, et liidri amet on keeruline ja vastutusrikas, juhtidest sõltub Eesti ettevõtete ja organisatsioonide ning laiemalt meie riigi käekäik. Seetõttu tuleb juhtidest tublimaid esile tõsta ja näidata, millised omadused neid iseloomustavad. Hea liider on hinnatud nii oma ettevõtte sees kui ka laiemalt. Ta suudab luua keskkonna, kus inimesed tahavad töötada, mis pakub piisavalt väljakutseid, kus valitseb meeldiv õhkkond ja on ka arenguvõimalusi. Mõistagi peab ettevõtte juht tagama ka firma ärilise tugevuse, arengu ja positiivse maine. Tubli juht ise on organisatsioonile parim reklaam.

Seekordse konkursi nominentide puhul on oluline, et nad pole aktiivses juhirollis mitte ainult oma ettevõtte sees, vaid ütlevad sõna sekka ka olulistel teemadel ühiskonna arengus. Nad on visionäärid ja inspireerijad, kelle sõnavõtud ja teod on julged ning piire ületavad.

Millega tegu?

Konkursi «Parim juht» eesmärk on tõsta esile eeskujulikumaid juhte ning väärtustada tarka ja väärtuspõhist inimeste juhtimist. Samuti toetada juhtimiskultuuri arengut parimate edulugude ja eeskujude tunnustamise abil.

Ühiskondlikul tasandil soovib konkurss juhtida tähelepanu sellele, et liidri roll meeskonna suunamisel on ettevõtte/organisatsiooni tulemuste saavutamisel oluline, samuti soovitakse tõsta juhtimiskvaliteeti ning koos sellega ka Eesti tööelu paremaks muuta.

Konkursi kandidaadid esitasid personalijuhtimise ühing PARE, ajaleht Äripäev ja Postimees. Samuti sai avalikkus oma kandidaate välja pakkuda. Parim juht võib töötada avalikus või erasektoris, ta on eeskujuks ning inspireerib teisi.

Finalistid ja võitja valib žürii, kuhu kuuluvad personalijuhtimise ühingu PARE juht Ene Olle, Postimehe peatoimetaja Merit Kopli, Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Pärnu Konverentside programmijuht ja Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar ning Pärnu juhtimiskonverentsi esineja, ajakirjanik Anu Välba.

Konkursi võitja kuulutatakse välja 19. mail Pärnu juhtimiskonverentsil «Juht kui õpetaja».

Eelmisel aastal võitis konkursi Estraveli pikaaegne juht Anne Samlik, tunamullu toonane sisekaitseakadeemia rektor ja tänane Pindi Kinnisvara juht Lauri Tabur.

Lisainfo ja konverentsi päevakava www.konverentsid.ee

TASUB TEADA

Mida hindab žürii parima juhi valimisel?

-kandidaadi laitmatu maine ja eetiline käitumine

-tema juhitud organisatsiooni/ettevõtte head ja jätkusuutlikud tulemused

- persooni panus Eesti elu parandamisse laiemalt kui vaid enda juhitud organisatsioon ja selle loodud lisaväärtus

Seotud lood
04.05.2016 06.05.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto