Sisukord
Arvamus
Postimees
05.05.2016
Eesti Edgari selget sõna ootavad kõik Dilbert Mälumäng Horoskoop Palju õnne Elva linnavalitsus teeb disainpargist autoparkla (6) Male Pisike ja rõõmsameelne Uljana loodab hakata ise kõndima Tagakülg Eesti lühiuudised Esikülg 5. mai Raamat muusikute seiklustest Kommentaar Tallinn ehitab euroraha eest hulga teid Norra ajakirjanik: meil on veel detaile selle kohta, mida teab NATO Balti riikides toimuvast (7) Harku «mässu» asjus paljastusid vastuolud Majandus Michal kahtleb TTÜ järelevaleves Parima juhi tiitlit jahivad Helm, Kitt ja Raasuke Majanduse lühiuudised Kaks aastat kestnud hinnalangus on nagu nõukogude aatom Välismaa Türgi kodanikele terendab viisavaba pääs Euroopa Liitu Ukraina, Gruusia ja Kosovo ootavad Donald Trump rühib vääramatul võidukursil Arvamus Mark Soosaar: riigiisa või riigiema? (2) Juhtkiri: väljakutse Euroopa projektile (1) Lugejate kirjad: veel igapäevasest viisakusest Aivar Pau: sõidujagamine on suur bluff (1) Päeva karikatuur Postimees 1994. aastal: VISA-Electronist peaks saama Eestis levinuim magnetkaart Volli Kalm: kuus head põhjust, miks investeerida teadusesse (1) Katrin Koov: turg ja barrikaadid Kultuur Skandaalse Balti börsihoone fassaad pääses korraks merekonteinerist välja Vabadus ja vastutus: Veiko Õunpuu «Free Range» Postimehe Kinos (1) Ärme tee sääsest elevanti Sport Spordi lühiuudised Selver kordaks võiduga Rakvere legendaarset saavutust Venemaa paine ja teised soosikud Katalaanide sangarist sakslaste äpuks Rapla pusis, Kalev võitis Kergejõustikust saab Margus Hundi päästeingel? Tallinn Tallinn ehitab euroraha eest hulga teid Tarbija Hea aknakate lubab kauem magada AK Katrin Koov: turg ja barrikaadid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: väljakutse Euroopa projektile

2 min lugemist

Tänane Postimees kirjutab Eesti ning Euroopa rändepoliitikast. Praegune rändekriis ei ole suureks väljakutseks mitte ainult Vana Maailma elanikele, vaid ka riikidele, mis asuvad Euroopa Liidu lähinaabruses, näiteks Põhja-Aafrika maadele, nagu Maroko ja Alžeeria, ning Türgile ja Jordaaniale. Meil läheb sageli meelest, et üle Vahemere jõuab Euroopasse siiski väiksem osa sinna kogunenud Musta Aafrika ja Lähis-Ida päritolu migrantidest ja põgenikest, sest paljud neist eelistavad endale lähedasemat kultuurikeskkonda.

Illegaalse migratsiooni näol on tegemist suure väljakutsega kõigile. Selle mastaabid on viimase paari aasta vältel Euroopas enneolematud, kuid samas moodustab see kõigest viiendiku kogu sisserändest Euroopa Liidu riikidesse.

Euroopa ei ole siiani otsustanud oma ust tulijate ees ka kinni lüüa, nagu seda on üritanud viimastel aastakümnetel teha näiteks Vaiksel ookeanil Indo-Hiinast ja lähedal asuvatelt saartelt saabujate ees Austraalia, kuna meie mandri poliitikud mõistavad, et vananeva Euroopa õitsengu säilitamiseks on tööjõu sissevool möödapääsmatu.

Sellegipoolest jääb küsimus, mida teha ebaseaduslikult majanduslikel ja poliitilistel põhjustel Euroopa Liitu saabunud Aafrika ja Lähis-Ida põgenikega. Poola ajakirjanik Witold Szabłowski on oma reportaažides Türgist muuhulgas näiteks kirjeldanud, kuidas kohalikud võimud on sunnitud olnud looma eraldi ametkonna, mille töötajad koristaksid meres hulpivaid migrantide laipu, et lained neid supelrandadesse ei uhuks ning lääne turiste sealt eemale ei hirmutaks. Rändekriis on tohutu suur inimlik tragöödia, mille leevendamiseks peavad jõupingutusi tegema nii Euroopa Liidu maad kui ka nende partnerid.

Selle kõigega on kiire. Euroopa Komisjon esitas eile ettepanekud ühise varjupaigasüsteemi reformimiseks ning rände piiramiseks. Euroopa juhtide hulgas on arutusel erinevaid meetmeid, kuidas leevendada ühenduse lõunapoolsetele piiririikidele, näiteks Kreekale ja Itaaliale langenud survet. Teatud asjaolude kokkulangemisel võivad sattuda surve alla ka idapoolsete liikmesmaade piirid, seetõttu puudutab praegune arutelu lähedalt ka meid. Muu hulgas on arutusel nn solidaarsusmaks, mis tähendaks võimalust nõuda põgenike vastuvõtmisest keelduvalt riigilt solidaarsusmaksu 250 000 eurot iga taotleja kohta.

Euroopa riigid jätkavad kahtlemata ka tulevikus migrantidele mõeldud adapteerumisprogramme ning on huvitatud lõimumisprotsesside tõhustamisest. See kõik aitab tuua probleemile siiski vaid osalist leevendust ning paistab, et pikemas perspektiivis seisab Euroopa siiski valiku ees. Üheks valikuks on olemasoleva migratsioonipraktika karmistamine, mis tegelikult tähendaks kõrvalekaldumist viimaste aastakümnete Euroopa projekti arenguteelt.

Seotud lood
04.05.2016 06.05.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto