Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mõisakinnisvara vastu tunnevad huvi soomlased

Kinnisvaraportaalidest võib leida, et Viljandimaal on müügis mõisamaju rohkem kui ühe käe sõrmede jagu. Üheks selliseks on päris pikalt olnud ka Abja mõis, mille hinnaks on 199 000 eurot. FOTO: Elmo Riig / Sakala

Viljandimaal on korraga müügis kuus mõisahoonet, paljud neist on huvilisi oodanud juba pikalt. Hinnad ulatuvad pooleteise miljoni euroni.

Ega mõisaost ole kolmetoalise korteri omanikuks hakkamine, sestap tuli maaklerile anda üks tunnike aega Abja mõisa potentsiaalse ostjaga vestlemiseks. Hiljem ütles OÜ Kinnisvarakeskus maakler Tarmo Marken, et huvi on võimalikul ostjal suur, kuid midagi kindlat veel ta öelda ei söandaks.

Ligi 200 000 eurot maksev Abja mõisakompleks, kuhu kuulub peale härrastemaja veel näiteks park, tall, sepikoda ja keldrid, pole kaugeltki ainus mõis, mis maakonnas müügis. Näiteks ligi 1,5 miljoni euro eest saab soetada endale Viljandist 12 kilomeetri kaugusel asuva juugendstiilis Peetri mõisakompleksi, mis on ümber ehitatud viie magamistoaga ühepereelamuks.

Katus olgu korralik

Pikalt on müügis olnud Karksi vallas asuv Morna mõis – hind 725 000 eurot –, mis üle 20 aasta tagasi läks Kalju Saare valdusesse. Nüüd on mõisaomanik seda mõnda aega püüdnud Pindi Kinnisvara kaudu müüa, kuid mida aeg edasi, seda küsitavam müük omaniku sõnul tundub.

«Aktiivset ostjat pole enam olnud,» tunnistas Saar ning lisas, et mõisa puhul tuleb ikkagi arvestada, millega on tegemist, sest kui ainult müüa tahaks, oleks tahtja olemas, aga ta pakuks hinda, mis ei ole kuidagi sobiv ühele mõisakompleksile. «Seal maksab üks ait võibolla ka rohkem,» tähendas ta.

Omal ajal ostis Saar Morna mõisa, sest plaan oli seal rootslastega asja ajama hakata. Estonia laevahukuga jäi aga põhiline partner merepõhja ning sinnapaika see asi jäi. Kaheksa aasta taguse majanduskriisiga läks olukord veel kehvemaks, kuid nüüd paistab tulevik siiski veidi helgem. Saar rääkis, et nädalavahetusel saabuvad rootslased.

«Ega mul sidemed pole katkenud, aga lihtsalt need, kes olid aktiivsed, olid juhtunu pärast päris masenduses,» sõnas ta.

Teisalt pole ka Pindi Kinnisvara maakler Eeri Sild käed rüpes istunud. «Hind on ju selline, et Tallinnas ei saa selle eest korralikku korteritki,» lausus ta, kuid lisas, et ju see mõis ootab veel oma investorit. «Olen käinud seal kolme huvilisega ja mina näen, et hetkel võiks ostja olla soomlane.»

Õigupoolest ongi vaid soomlased asja vastu huvi üles näidanud ja üks neist uurib veel siiani seda paika. «Ta ei ole kindlalt öelnud ja ma ei julge veksleid välja käia, aga see Soome härrasmees hiilib küll seda Morna mõisa,» ütles Sild.

Maakleri sõnul näeb mõis korras välja, sest peremees on selle kenasti taastanud ja käinud suisa ülepäeviti nokitsemas.

«Olen seda kõik see aeg korras hoidnud, sest kui katused ei ole korras, siis ei ole hoonet ka,» rääkis Saar. Ühes mõisaga on tulnud silm peal hoida ka näiteks aidal, tallil, moonakamajadel ja lautadel, sest need hooned kuuluvad kõik mõisaga kokku.

Kõrvalhoonete võlud

Selliseid mõisa lisahooneid saab Viljandimaal ka eraldi osta. Viljandi valla Loodi mõisakompleksi meierei omanikuks saaks 185 000 euroga ning Halliste valla Õisu mõisakompleksist võib endale näiteks 45 000 euro eest osta ja elumajaks ümber ehitada  kunagise saunahoone või 36 000 euro eest magasiaida. Ka nende hoonete potentsiaalsed ostjad on pigem välismaalased.

«Põhiliselt on need olnud soomlased,» ütles Arco Vara maakler Anna Volmer, kelle kaudu müüakse üht Õisu mõisakompleksi kõrvalhoonetest – 1920. aastal ehitatud ja renoveerimist vajavat saunamaja.

«Omanik on seal teinud ka kõik ehitusplaanid ja põhimõtteliselt ostja saaks nende järgi kõik valmis teha,» lausus ta, kuid tõdes, et see 45 000 eurot tundub ostjale praegu maja eest veidi kõrge hind. Samas märkis maakler, et tolle maakivist hoone ajaloolisust ja paika arvesse võttes on hind jällegi täiesti paras. «See ongi hästi palju inimeses kinni, kes tahabki, et oleksid paksud maakivi seinad,» lausus ta.

Samamoodi ootab oma aega samasse mõisakompleksi kuuluv 1880. aastal ehitatud magasiait. Selle müügiga tegelev kinnisvaraarendaja Raul Alliksaar tõdes samuti, et ostjaid on vähe ning inimesed ilmselt ei oska hoone väärtust näha. «Magasiaidal on ideaalne asukoht – ilmakaartest ja tuultest kuni loodusliku kohani välja,» lausus ta.

Alliksaar näekski hoonet tulevikus just elumajaks ümberehitatuna. «Huvi on aga tuntud minimaalselt ja sellepärast olen ka hinda järjest alla võtnud,» rääkis ta ja lisas, et vististi kolm aastat tagasi sai maja müüki pandud 50 000 euroga.

Lisalugu

Esmalt korda koertemaja

Samal ajal kui osa mõisu alles ootab uut hingamist, on Pollil mõis ja mõisa park ärganud uuele elule. Taasärkamise algus oli külamajas peetud koosolek, kus Karksi vald andis mõisa pargi tasuta 25 aastaks rendile osaühingule Polli Mõis.

Vallal polnud jaksu parki hooldada ja nõnda otsustatigi see anda ettevõttele, millele kuulub suur osa Polli mõisast. Polli Mõis on juba küsinud raha keskkonnainvesteeringute keskusest, et toetuse abil teha pargile dendroloogiline hinnang ja hoolduskava.

Kui toetust ei saada, on siiski plaanis tänavu alustada ning kui kogu dendroloogilist hinnangut valmis ei jõua – park on suur –, jätkatakse järgmisel aastal. Kindlasti on plaanis parki niita ja korrastada, et see mõisaga jälle kokku sobima hakkaks.

«Park on ju alati olnud peahoone lahutamatu osa ning kõik pargi vaatekoridorid ja teljed lähtuvad sellest,» ütles OÜ Polli Mõis omanik Kaido-Allan Lainurm, kellel on kindel plaan teha korda kogu mõisakompleks.

«Neid restorane ja konverentsikeskusi on juba igale poole rajatud, aga Polli mõisale tahaksime anda sellise väikese krutski ning ühendada seal tootmise ja vaba aja veetmise. Perspektiivis oleks see mõnus perekondlik puhkekeskus koos looduspargiga,» kirjeldas ta.

Tänavused esimesed silmaga nähtavad tööd tehakse ära mõisahoone kõrval asuvas punastest tellistest koertemajas. Koeri sinna sisse ilmselt ei võeta, küll aga on mõte, et kui mõisas külalistemaja tööle hakkab, võib seal majutada külaliste koeri. «Olen ise koeraga pikkadel reisidel käinud ja tean, et on hea, kui on sellised kohad, kuhu saab koera kaasa võtta ja kus ta on oodatud,» ütles ta. Sigrid Koorep

05.05.2016 07.05.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto