Sisukord
Arvamus
Postimees
06.05.2016
Eesti Mälumäng Dilbert Horoskoop Riik kaalub Narva suurkiriku ostmist Male Uus Piusa kordon valmis Tagakülg Priit Toobal ostis Kildu kooli ja rajab sinna ratsakeskuse (3) Kõrge riigiametnik kasvatab vilja võõral maal (8) Koolidel on õigus võtta õpilase nutiseade hoiule (1) Koolinoored: naine võtku endale rikas mees (2) Rõivase sõnul pole Harku juhtumi osas valetatud Kaljurand Reformierakonda astuda ei kavatse Õpilased jooksid liikumispuudega laste toetuseks Palju õnne Karula kratid näitavad vallajuhtidele hambaid (12) Majandus Eestlaste kõned on rangelt kapo kontrolli all Vene häkkerid panid müüki sajad miljonid meilikeskkondade logimisandmed Majanduse lühiuudised India ei luba pruugitud nutitelefone importida Mõisakinnisvara vastu tunnevad huvi soomlased Tesla tahab toota pool miljonit autot aastas Eesti tudengisatelliit põrutab põrgusse Välismaa Vesinikupommi suhtes puudub selgus Brüsseli rünnakud ei erine Peal Harbourist või 9/11st (2) Kim ootab enda kroonimist Välismaa lühiuudised Ekspert: Euroopas on tuhandeid võimalikke terroriste (2) Arvamus Oliver Lomp: mina küll tean, miks eestlane lapsi ei saa (8) Toomas Laur: ehituse järelevalve vajab karmimat kätt (1) Juhtkiri: jõnk volikogu ja häälekas kogukond (4) Ahto Lobjakas: Türgi sehvt (2) Martin Schulz ja Jean-Claude Juncker: paavst Franciscus – sillaehitaja rahvaste vahel (2) Päeva karikatuur Henrik Roonemaa: mingit sõidujagamist pole olemas (4) Postimees 1927. aastal: Vatikaan iludusvõistluse vastu Taavi Minnik: Populistid? Nad on ammu siin (21) Kultuur Ja kaelast purskab paska Filmimuuseumisse hakkab viima punane vaip Sport Veel rohkem lapitud Pärnu jäi ellu Spordi lühiuudised Lohakad korraldajad lõhkusid EMil Eesti neljapaadi aerud Salumets: võitu ei osatud õigesti kasutada Peep Pahv: oluline oli otsus – jätkata! Taandatud venelase koha võtab Hollandi imelaps Jalgpalli järgmise imetreeneri vormimine Tarbija Raamatu ja roosi päev ühendab katalaane Tartu Rannailm on kohal, rannavalve veel mitte «Teeme ära!» haarab kogu linna Joostes saab nii võistelda kui head teha Avalikus kohas joojat politsei pigem ei tülita (3) Tartumaa laste käes hakkab kõlama üle saja uue pilli Valge linaga korjatud puuk satub laborisse (2) Mudilased pistavad näpud mulda Maalid räägivad loo lihast ja perenaisest Elleri kooli Tubina saali täidab üheks õhtuks moelavastus Monumentaalkunst suhtleb meiega Ei nüüd ole enam aega magada! Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Martin Schulz ja Jean-Claude Juncker: paavst Franciscus – sillaehitaja rahvaste vahel

4 min lugemist
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker FOTO: SCANPIX

See, et käesoleval aastal saab Karl Suure auhinna paavst Franciscus, on väga eriline ja märgilise tähendusega otsus, kirjutavad Martin Schulz ja Jean-Claude Juncker.

Tellijale

Mõni võib pilgata, et Euroopa Liidu seis peab tõeliselt vilets olema, kui juba paavsti abi vaja läheb, mõni teine küsib, miks küll auhinnatakse Euroopa rahumeelse ühinemise eest Argentinast pärit paavsti. Meie oleme veendunud, et paavst on selle auhinna ära teeninud lootuse sõnumiga, mille ta on Euroopale andnud.

Võib-olla ongi vaja argentiinlase, väljastpoolt vaataja pilku, et näha ja näidata, mis meid, eurooplasi, sisimas koos hoiab – et teadvustaksime oma tugevaid külgi. Sest ajal, kui sõnu «Euroopa» ja «kriis» kasutatakse sageli paaris, kipume ise unustama, mida Euroopa on juba saavutanud ja milleks ta suuteline on.

Meie isad ja emad hakkasid Teise maailmasõja varemetes teoks tegema rahu ja humaansuse kava. Nad pöörasid teadlikult selja sõjaõhutamisele, hävituskihule ja ebainimlikkusele, mis olid omased 20. sajandi esimesele poolele. Selle asemel hakkasid nad ühisel jõul looma Euroopat, kus ei oleks enam võitjaid ja kaotajaid, vaid kus kõik oleksid võitjad. Euroopa ajalugu oli neid õpetanud, et alati, kui eurooplased olid omavahel vaenujalal, käis kõigi käsi kehvasti, kui me aga hoidsime ühte, tuli see kasuks kõigile.

Euroopat hingestavad tema väärtused. Paavst juhib meie tähelepanu just nendele väärtustele, tuletades meelde, et inimesest hooliv, inimväärikust hoidev ja kaitsev Euroopa on väärt eeskuju kogu inimkonnale. Ajal, kui tormatakse ühelt kriisitippkohtumiselt teisele ja inimesed küsivad ajuti, kas Euroopal on üldse omad väärtused, mida kõik jagavad, on eriti tähtis teadvustada Euroopa ühiseid tugevaid külgi. Globaliseerumisajastul vajavad eurooplased üksteist rohkem kui kunagi varem. Kolm päevakajalist probleemi tõendavad seda.

Esiteks tuleb hoida ja kaitsta meie euroopalikku elulaadi. Üha tihedamini võrgustatud maailmas, kus teised maad ja piirkonnad pidurdamatult edasi rühivad, tuleb meil oma jõud koondada. Sest Euroopa ning tema riikide ja rahvaste osakaal maailma majanduses ja rahvastikus väheneb. Neil, kes seda perspektiivi silmas pidades usuvad, et nüüd on kätte jõudnud rahvusriikide aeg, pole reaalsustaju. Praegune arengusuund ei pruugi meile meeldida ja meie ei saa seda ka teiseks pöörata. Kui aga tegutseme ühiselt, saame seda enda huvide järgi kujundada. Ükski liikmesriik – olgu või väga mõjukas – ei suuda üksinda mingeid huve või väärtusi maksma panna, ühiselt suudame aga konkureerivate jõudude mängureeglites kindlasti kaasa rääkida.

Eurooplastel tasub ühte hoida, sest mängus on euroopalik ühiskonnamudel, mis rajaneb demokraatial, õigusriigil, solidaarsusel ja inimõigustel. Meil on kodanikuõigused, ajakirjandusvabadus ja streigiõigus. Meil ei tunnistata piinamist, lapstööjõu kasutamist ega surmanuhtlust. Meie majanduse tugevuse aluseks on ühtne siseturg ja selle toel saame kindlustada ja tugevdada väärtustepõhise euroopaliku ühiskonnakorralduse tulevikku.

Teiseks tuleb tagada julgeolek ja rahu. Kui me üheskoos tegutseme, suudame palju saavutada. Seda on näidanud tuumalepe Iraaniga ja Pariisi kliimakokkulepe. Need näited peaksid meid kui eurooplasi innustama maailmaareenil ühiselt tegutsema ja rohkem vastutust võtma.

05.05.2016 07.05.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto