Sisukord
Kultuur
Postimees
06.05.2016
Eesti Mälumäng Dilbert Horoskoop Riik kaalub Narva suurkiriku ostmist Male Uus Piusa kordon valmis Tagakülg Priit Toobal ostis Kildu kooli ja rajab sinna ratsakeskuse (3) Kõrge riigiametnik kasvatab vilja võõral maal (8) Koolidel on õigus võtta õpilase nutiseade hoiule (1) Koolinoored: naine võtku endale rikas mees (2) Rõivase sõnul pole Harku juhtumi osas valetatud Kaljurand Reformierakonda astuda ei kavatse Õpilased jooksid liikumispuudega laste toetuseks Palju õnne Karula kratid näitavad vallajuhtidele hambaid (12) Majandus Eestlaste kõned on rangelt kapo kontrolli all Vene häkkerid panid müüki sajad miljonid meilikeskkondade logimisandmed Majanduse lühiuudised India ei luba pruugitud nutitelefone importida Mõisakinnisvara vastu tunnevad huvi soomlased Tesla tahab toota pool miljonit autot aastas Eesti tudengisatelliit põrutab põrgusse Välismaa Vesinikupommi suhtes puudub selgus Brüsseli rünnakud ei erine Peal Harbourist või 9/11st (2) Kim ootab enda kroonimist Välismaa lühiuudised Ekspert: Euroopas on tuhandeid võimalikke terroriste (2) Arvamus Oliver Lomp: mina küll tean, miks eestlane lapsi ei saa (8) Toomas Laur: ehituse järelevalve vajab karmimat kätt (1) Juhtkiri: jõnk volikogu ja häälekas kogukond (4) Ahto Lobjakas: Türgi sehvt (2) Martin Schulz ja Jean-Claude Juncker: paavst Franciscus – sillaehitaja rahvaste vahel (2) Päeva karikatuur Henrik Roonemaa: mingit sõidujagamist pole olemas (4) Postimees 1927. aastal: Vatikaan iludusvõistluse vastu Taavi Minnik: Populistid? Nad on ammu siin (21) Kultuur Ja kaelast purskab paska Filmimuuseumisse hakkab viima punane vaip Sport Veel rohkem lapitud Pärnu jäi ellu Spordi lühiuudised Lohakad korraldajad lõhkusid EMil Eesti neljapaadi aerud Salumets: võitu ei osatud õigesti kasutada Peep Pahv: oluline oli otsus – jätkata! Taandatud venelase koha võtab Hollandi imelaps Jalgpalli järgmise imetreeneri vormimine Tarbija Raamatu ja roosi päev ühendab katalaane Tartu Rannailm on kohal, rannavalve veel mitte «Teeme ära!» haarab kogu linna Joostes saab nii võistelda kui head teha Avalikus kohas joojat politsei pigem ei tülita (3) Tartumaa laste käes hakkab kõlama üle saja uue pilli Valge linaga korjatud puuk satub laborisse (2) Mudilased pistavad näpud mulda Maalid räägivad loo lihast ja perenaisest Elleri kooli Tubina saali täidab üheks õhtuks moelavastus Monumentaalkunst suhtleb meiega Ei nüüd ole enam aega magada! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Filmimuuseumisse hakkab viima punane vaip

3 min lugemist
Nii hakkab välja nägema Maarjamäe lossipark ja selle tagaküljele kerkiv Eesti filmimuuseumi moodne hoone. FOTO: eesti filmimuuseum.

Kui Eesti filmimuuseumi uus hoone, mis saab täna Maarjamäel nurgakivi, avab 2017. aasta oktoobris uksed, ei leia lähipiirkonnast midagi võrreldavat.

Tegu on spetsiaalselt muuseumi tarbeks ehitatava moodsa kompleksiga, mille südame moodustab 600 ruutmeetril paiknev elamuslik ekspositsioon koos hariduskeskuse ja väikese filmistuudioga, kus iga külastaja saab end korraks filmitöötajana tunda. Sellist pole ei Lätis ega Leedus, Rootsiski mitte (Soomes sulges filmimuuseum oma ekspositsiooni paar aastat tagasi).

«Teist nii ulatuslikku investeeringut ainult filmile mõeldud muuseumisse ei tea siit kandist tõesti,» nõustus ka filmimuuseumi juhataja Maria Mang.

2,7 miljonit eurot maksev ehitus moodustab osa Maarjamäe lossis ja selle pargis avatavast elamuslikust ajalookeskusest. Suur pargiala kujundatakse multifunktsionaalseks vaba aja veetmise kohaks ja seal leiavad oma nurga ka näiteks unustatud punamonumendid. Ümber kujundatakse ka Maarjamäe loss, kuhu riigi sajandaks sünnipäevaks tuleb interaktiivne näitus «Minu vaba riik».

Juba koht ise on filmilooga seotud, näiteks on seal üles võetud 1930. aastal valminud esimese Eesti–Saksa ühisfilmi «Kire lained» kuulsad suudlusstseenid, aga ka osa «Baskerville’ide koera» Nõukogude versioonist.

Elamuslikuks peaks kujunema ainuüksi tulevase filmimuuseumini viiv tee. Nimelt hakkab selleni juhatama läbi pargi kulgev temaatiline filmiallee, mis tavapärastest kergliiklusteedest eristuvalt kaetakse filmimaailma glamuursemalt poolelt tuttava punast vaipa jäljendava kattega.

Allee äärde kavandatakse näiteks filmiprožektoreid meenutavad valgustid, samuti tulevad sinna eesti filmiga seotud skulptuurid, mis koos punase vaibaga aitavad juba enne hoonesse sisenemist teemasse sisse elada. Skulptuuride leidmiseks on välja kuulutatud ideekonkurss. Allee kannab praegu töönime «Pääsukesest Oskarini» – tähenduslikud ja kujutlusvõimet ergutavad nimed mõlemad.

Muuseum ise, mille välisviimistluses on kasutatud roostes terast, hakkab paiknema kolmel korrusel, sissepääsuks tuleb laskuda mööda astmestikku n-ö süvendisse. Astmeid saab kasutada ka istmetena ja nii on võimalik peasissepääsuesisest väljakust kujundada suvine vabaõhulava või -kino. Sissepääsule hakkab eemalt osutama ka sümboolne filmiprojektor.

Filmimuuseumi, välisala ja hoidlahoone projekteerisid Jürgen Lepper, Margus Soonets ja Anto Savi (BOA OÜ ja Innopolis Insenerid OÜ). Nende projekt haakub loodusliku konteksti ja ajaloolise hoonestusega, eristudes samas nüüdisaegse arhitektuurikeele poolest. Vähemalt oli seda meelt konkursi žürii, kes nende projekti «Vana mees tahab koju» 2012. aastal võitjaks kuulutas.

Tulevane ekspositsioon jagatakse Mangi sõnul temaatilisteks tsoonideks, mitte ajaloolisteks episoodideks. Tsoone tuleb neli.

Esimene tsoon käsitleb üldisemalt nägemise eripära, liikuvat pilti, selle kogemist ja valmimist. Kujundust ilmestaksid optilised illusioonid, pimekamber, peegeltuba. Eesmärk on edasi anda filmikunstiga seonduvat maagiat.

Teine tsoon keskendub sellele, kuidas filme tehakse, milline protsess tuleb selleks läbida, kasutades näiteid eesti ja maailma filmikunsti ajaloost. Siit leiab eest ka väikese, n-ö käed-külge-stuudio.

Kolmas tsoon räägib Eesti filmitegijate lugusid ja neljas tsoon otsib ekraani vahendusel eesti ja maailma filmikunsti seoseid, näiteks teema, tehniliste aspektide või suisa olmeliste detailide kaudu.

Ruumid kujundab sisearhitekt Ville Lausmäe.

Ekspositsioon peaks Mangi sõnul pakkuma võrdselt huvi nii Eesti kui ka välismaa külastajale. Viimane tuleb muuseumi eelkõige üldisemast huvist filmikunsti vastu. Kui ta aga lahkub, olles ühtlasi midagi teada saanud ka eesti filmi kohta, on eesmärk täidetud.

Tähtsaks peab Mang ka haridusliku aspekti olulisust. «Ma näen just filmialases alushariduses suurt tühimikku, mida meie muuseum võiks täita.» Selleks kavatsetakse välja töötada spetsiaalne pedagoogiline programm, muuseumi tulevad ka ruumid õpi- ja töötubade tarvis. Ühtlasi avatakse 210-kohaline kino- ja konverentsisaal.

Eesti filmimuuseum asutati 2006. aastal. 2012. aastal, kui tähistati Eesti filmi sajandat sünnipäeva, avati Maarjamäe lossis ka siinse filmiloo esimene ülevaatenäitus, mis kandis pealkirja «Siin me oleme! Eesti filmi esimene sajand».

Lähemaid filmimuuseume

Läti: Riia filmimuuseum

Leedu: teatri-, muusika- ja filmimuuseum (Vilnius)

Soome: Helsingi liikuvate piltide muuseum, millel pole püsiekspositsiooni

Rootsi: Kristianstadi filmimuuseum – tegutseb ajaloolises stuudiohoones, mis pärineb aastast 1909 ja kus kunagi filmiti Rootsi esimesed mängufilmid

Venemaa: riiklik filmimuuseum avatakse Moskvas uues kohas 2017. aastal, selleks renoveeritakse praegu üht VDNH ehk kunagise rahvamajandussaavutuste näituse paviljoni

Eesti: peale Eesti filmimuuseumi tegutseb Järva-Jaani kinomuuseum ja Tõstamaal on Jaak Elling korraldanud suviti vana kinotehnika näitusi

Seotud lood
05.05.2016 07.05.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto