R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lillkapsas vallandas Leedus mässu

Vaidas Saldžiūnas
, ajakirjanik
Lillkapsas vallandas Leedus mässu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Lillkapsas.
Lillkapsas. Foto: SCANPIX

Kas olete kunagi tähele pannud, et lillkapsas näeb välja nagu tuumaseenepilv, mis tekib pärast plahvatust? Kuigi sarnasus on tinglik, on see tervislik, vitamiinirikas ja näiliselt süütu köögivili tekitanud skandaali, mis on võtnud hiiglaslikud mõõtmed.

Kõik näivad olevat sellest mässust haaratud: traditsiooniline ja sotsiaalmeedia, Leedu suurima panga peaökonomist, üks kohalik kuulsus ja tuhanded inimesed, kes soovivad enda sõnul ahnetele ärimeestele ja korrumpeerunud valitsusele õppetunni anda. Kui vaja, siis jõuga, sest kannatusel on piirid.

Põhimõtteliselt algas kõik nädalapäevad tagasi, kui keegi postitas internetti kohaliku supermarketi lillkapsa hinnasildi. 3,49 eurot tekitas furoori. Sellega oli tikk süüdatud. Kui väga populaarne ja suhteliselt mõõdukas Leedu poprokkstaar Marijus Mikutavičius kutsus seejärel valitsust ja konkurentsiametit olukorda selgitama ning puhus sellega leegi suuremaks, käis plahvatus.

«Hei, kas keegi on seal elus? Ma ei oota, et te hindu langetaksite, ma soovin lihtsalt teada, miks. Miks on samad toiduained Saksamaal odavamad? Miks on minu eelistatud krevetid kaks korda kallimad kui aasta tagasi? Rääkige meiega!» nõudis Mikutavičius.

Just nagu aatomipommi detoneerimisel, töötas see postitus nagu ahelreaktsiooni käivitaja. Internetis käis plahvatus ja järsku rääkis terve Leedu lillkapsa hinnast.

Varsti sai selgeks, et see köögivili on kõigest sümptom üldisele rahulolematusele põhivajadusi rahuldavate toodete hindadega.

Kui enne euro kasutuselevõttu 2015. aasta jaanuaris lubas üks kergeusklik poliitik, et üks Leedu litt on väärt üht eurot, inimesed naersid. Tegelik vahetuskurss oli üks euro 3,45 liti eest. Aasta hiljem hakkas rahvas täheldama, et valitsuse lubadus teha halbu asju kõigiga, kes kasutavad uut valuutat hindade tõstmiseks, on väärt sama palju kui mädamuna.

Kedagi ei jätnud ükskõikseks, et toote või teenuse eest, mis paar aastat tagasi maksis kolm litti, küsitakse nüüd kolm eurot. Samal ajal tundub naaberriikides kõik odavam.

Aina enam leedulasi hakkas ostlema naabrite juures Poolas, täpsemalt Leedu piiri lähedal Suwałki piirkonnas, kus kõik on odavam. Isegi koos kütusehinnaga, mis ostureisile kulub. Leedulased arvutasid välja, et nädala või kuu toidu Poolast ostmine on kuni poole odavam.

Niisuguseid lugusid räägiti internetis ja trükimeedias. Kõik olid marus, et samad juur- ja köögiviljad ning hügieenitooted on Leedus üle hinnatud. Üldine arvamus on, et Leedu ärimehed on ahned ja teenivad kuni kolmekordset kasumit.

Leedu, katoliiklik riik, teab seitset surmapattu. Üks neist on ahnus. Paljud usuvadki, et kohalikud ärimehed petavad inimesi ja pääsevad karistamata. «Nad urineerivad meile näkku ja seda nimetatakse vihmaks,» kommenteerib olukorda rahvas.

Hinnatõusule anti mitmesuguseid seletusi. Sageli olid need kohatud: vilets saak, halb ilm, väike turg, kõrged maksud vmt. Näiteks lillkapsa hind aeti halva saagi kaela. Samuti tuletati meelde, et mõni kuu varem oli lillkapsa hind lakke tõusnud ka teistes riikides, Kanadas näiteks üheksa dollarini tükist.

Konkurentsiamet tuli lagedale klassikalise avaldusega.

«Me mõistame, et paljusid paneb muretsema kütuse ja kaupade hind. See ei meeldi kellelegi. Nõuda, et hindu reguleeritaks, ei ole lahendus. Seda peaks tegema konkurents. Kahjuks on Leedu turg väike ja kui me hakkaksime reguleerima näiteks piima, leiva või kütuse hinda, tekiks kiusatus. Leedu valis 25 aastat tagasi vaba turumajanduse ja see on punane joon, mis eraldab meid naabritest, kes reguleerivad hindu – ja inimõigusi,» teatas konkurentsiameti esindaja Elon Šati.

Leedu Swedbanki peaökonomist Nerijus Mačiulis läks lillkapsa hinna kaitsel konkurentsiametist veel kaugemale.

«Kui vähemalt pool neist, kes hindade pärast müristavad, suunaks oma energia sissetuleku suurendamisele, kirjutaksid eestlased nutuseid artikleid selle kohta, kuidas leedulased teenivad kaks korda suuremat palka,» nähvas Mačiulis, mille peale kostitati teda ähvarduste ja sõimuga.

Vihane mass ei kuulanud naeruväärseid vabandusi, nagu nad neid nimetasid. Isegi supermarketite otsus langetada lillkapsa hinda ei suutnud olukorda päästa ning see köögivili sai paratamatult kõiki haaranud viha sümboliks.

Sajad tuhanded leedulastest emigrandid hakkasid levitama fotosid hinnasiltidest ja ostutšekkidest, mis näitasid kaupade soodsamaid hindu riikides, kus teenitakse kõrgemat palka. Väheseid Leedus huvitab, et lillkapsa hind Eestis on veel kõrgem – 3,79 eurot. Nad ütleksid selle peale, et eestlaste keskmised palgad on samuti kõrgemad.

Ja see toob meid teise põhiargumendini: inimesed ostaksid ja ostavadki kaupu kõrgemate hindadega, kuid nad arvavad, et eelkõige peaks nende palk kõrgem olema.

Niisiis pole leedulased rahulolematud mitte niivõrd hindade, kuivõrd palkadega. Küünikud tõid selle peale välja ilmselge: ärge vinguge, vaid teenige rohkem. Eraettevõtetel on õigus müüa lillkapsast kasvõi 20 euro eest tükk, kui seda vaid ostetakse. Samuti on täiesti normaalne käia välismaal ostlemas – seda teevad paljud ka teistes riikides.

Jällegi oskavad majandusteadlased, ärimehed ja teised välja tuua hulga põhjusi, miks leedulased teenivad veidi rohkem kui bulgaarlased ja rumeenlased, kes on vaeseimad Euroopa Liidus.

Lõhe ootuste ja reaalsuse vahel on sügav ja täis emotsioone, mitte argumente. Loodud on Facebooki-grupp, kes propageerib boikotti supermarketitele. Grupiga on liitunud tuhandeid. Vähesed usuvad, et boikott töötab või et sellega saavutatakse midagi, täpselt nagu internetipetitsioonidega. Sellised üritused on peaaegu alati tulutud.

Seevastu rahva viha on põhjatu: juba on kutsutud üles verevalamisele, maha laskma ahneid ärimehi ja muidugi valitsust kukutama. Kõik lillkapsa pärast.

Märksõnad
Tagasi üles