Sisukord
Arvamus
Postimees
19.02.2020
Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud (4) Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada (1) Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust (1) Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad (2) Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon (4) Marek Sammul: suletus toodab konnatiike Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus (1) Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Anett Kontaveit: sisehallist välja minek tahab harjumist, aga sain hästi hakkama Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus (1) Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kõhutäis või kõhuvalu?

2 min lugemist

Kui otsida piltlikku näidet illustreerimaks homme Toompea lossi suurde saali jõudvat eelnõu, millega antakse riigikogu liikmetele taas võimalus valla- ja linnavolikogude töös osaleda, võiksime selle leida… sügavkülmiku põhjast. Seal lebab vähemalt kord juba üles sulatatud tükk võimupirukast, mida koalitsioon on valmis nüüd jälle soojendama ja serveerima. Kuid kõik pole innukate kokapoiste ja -tüdrukutega sugugi ühel meelel. Võimalik, et pirukas hakkab suus ringi käima ja loodetud kõhutäie asemel ootavad sööjaid – kodanikke – ees seedehäired.

Kõigepealt peaksime aru andma, et tegemist on kõiki puudutava ja põhimõttelise vaidlusega. Küsimus on ei vähemas ega rohkemas kui võimude lahususe printsiibis ja esindusdemokraatia toimimises laiemalt. Niisugused muutused peavad olema väga hästi läbi mõeldud ja põhjendatud. Politikaanide žongleerimine ja juriidiline mäng põhiseaduse tõlgendamisel võib olla kellelegi vahva etendus, aga riigi seisukohalt võtmemehhanismide reguleerimist ei saa teha jandiks.

Sõnades on ju nii kena öelda, et riigikogu liikmed saavad «taas võimaluse kaasa rääkida oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse elu korraldamisel», aga niisama palju kui ilu on selles väites küsitavat. Põhiseaduse ja kodanikuühiskonna põhimõtetest lähtudes on igal inimesel täielik õigus ja laialdaselt võimalusi kohaliku elu korraldamisel kaasa rääkida – selleks ei pea olema volikogu liige. Näiteks valimas käies või mistahes kohalikus arutelus osaledes jne.

Eelnõu toetajad toovad näiteks Soome kogemust, kus parlamendi liikmetele selliseid piiranguid pole, ent nagu ütleb endine õiguskantsler Allar Jõks – me pole Soome. Meenutagem, et näiteks presidendi valib Soomes rahvas otse. Esindusdemokraatiad toimivadki erinevalt.

Eelnõu seletuskirja keskne osa «Seaduse eesmärk» koosneb suuresti juriidilistest selgitustest, miks ikkagi tuleks riigikogu liikmele topeltmandaadi õigus anda. Tegelik eesmärk, ja küllap me sellest lähipäevil ka kuuleme, on siiski poliitiline.

Planeeritava haldusreformi käigus väheneb omavalitsuste arv ning kodanikud väljendavad muret, et võim ja seega ka kohalikku elu mõjutavad otsused lähevad neist kaugemale, kuigi lubatakse teenuste paranemist. Niisiis tuleks arutleda: kui riigikogu liikmed hakkavad osalema valla- ja linnavolikogude töös, siis kuidas see ikkagi kohalikku demokraatiat mõjutab. Et kas riigikogu liikmed on siis tõepoolest paremini informeeritud ja seetõttu paraneb iga tasandi otsuste kvaliteet. Või, nagu eelnõu kriitikutele tundub, tekivad kohalike ja riigi otsuste puhul tõsised konfliktid.

Eelnõule oma hinnangu andnud maaomavalitsuste liidu ja linnade liidu seisukohad optimismist ei pakata, pigem vastupidi. Avalikkus ootab selle eelnõu puhul kindlasti senisest põhjalikumat selgitust ja sisulisi argumente.

Seotud lood
18.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto