R, 27.05.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: väike samm ohvitserile, suur samm ühiskonnale

Postimees
Juhtkiri: väike samm ohvitserile, suur samm ühiskonnale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Kaitseliidu Võrumaa maleva tagalaülem ei võtnud pakutavat pistist, vaid võttis raha pakkunud ettevõtja vahele. Viimane sai oma teo eest karistuse, üksiti on kõigile tulevastele korruptiivsetest tuludest unelejatele saadetud sõnum, et Eesti ohvitseridega ei maksa jamada.

Asi ei ole summas. Ka väikese pistise võtmine muudab inimese manipuleeritavaks, sest pattu, mis võib inimese karjääri hävitada, tahab ta varjata. Just seepärast on vaenulikud luurajad alati huvi tundnud ka väikeste räpaste saladuste vastu, kui räpase teo toimepanijal on muud neile huvipakkuvat – mõjuvõimu või infot. Nii muutub korruptsioon lisaks maksumaksjale tekitatud rahalisele kahjule julgeolekuohuks.

Ainuõige käitumine ongi see, mida Võru kaitseliitlane tegi: ei tohi sellel teel astuda ühtegi sammu. Just kaitseväes ja Kaitseliidus on sõnal «julgeolekurisk» väga selgelt läbi tunnetatud mõõde: muutes ennast santažeeritavaks, sead ohtu nii oma kaasvõitlejate elu kui kõigi nende elu ja heaolu, kelle kaitsmiseks sa üldse tegutsema oled kutsutud.

Samasugune loogika kehtib ka kõrgtaseme korruptsiooni kohta. Poliitik, kõrge riigiametnik või majandusjuht, kes võtab altkäemaksu, muutub põhimõtteliselt manipuleeritavaks, seega potentsiaalseks ohuks kogu ühiskonna julgeolekule.

On selge, et pole ühtegi täielikult korruptsioonivaba ühiskonda, aga sama selge on seegi, et osas riikides on korruptsiooni õige vähe, ent teistes kontrollivad korruptiivsed võrgustikud sisuliselt kogu ühiskonda ja altkäemaks on normaalsus igal tasemel.

Eestil on olnud põhjust olla uhke, et oleme rahvusvahelistes korruptsiooni vähesuse edetabelites kõrgetel kohtadel. Uhkustunne on tore asi, aga sisuliselt ühe ja sama positsiooni aupaistes ei saa peesitada pikki aastaid. «Eesti tammub paigal, paraku pole märke edasiliikumisest korruptsioonist puhtama Põhja-Euroopa suunas,» ütles MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Erkka Jaakkola, kui jaanuaris avaldati värskeim Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeks.

Iga avalikuks saanud ja kohtulahendini jõudnud korruptsioonijuhtum on võimalus paranemiseks sellest pahest. Aga märgakem, et see on siiski vaid võimalus, mitte kuidagi vältimatult ettemääratud arengusuund. Meenutagem siinkohal neid verbaalseid rünnakuid õigusriigi institutsioonide ja korruptsioonikuritegude uurimise vastu, mis on järgnenud keskerakondlaste tegude uurimisele. Meenutagem varasemaid, küll toonilt hillitsetumaid, ent sisult lähedasi reaktsioone reformierakondlastega seotud uurimistele.

Poliitilisel tasemel saavadki kokku kaks üksteist mõjutavat poolt: hoiakud ja õiguskord. Kuni on alles suhtumine, et «omad võivad», seni pole põhjust olla liiga optimistlik.

Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Kultuur
Sport
Tarbija
Tartu Postimees
Tagasi üles