Sisukord
Arvamus
Postimees
11.05.2016
Eesti Oligarh surus teatril hinge kinni (16) Puugivaktsiini hind sõltub süstijast Horoskoop Tagakülg Haigla saatis Alzheimeri-haige tänavale (6) Martin Helme solvus Sirbi peale Eesti noor on karjaloom Palju õnne Politsei võttis kurikakangelase asja uurida Dilbert Male Kooseluseaduse rakendamine ootab riigikogu uut koosseisu (9) Mälumäng Kreisi idee astub Eestis avalikule areenile Majandus Maksuekspert: Panama paberite põhjal ei tohigi järeldusi teha Ärimees van Gent: Mossack Fonsecal pole maksudega mingit pistmist Rainer Nõlvak: optimeerisin läbi Panama makse Majanduse lühiuudised Teder eitab teadlikku seotust Panamaga Eesti Posti juht: tänane postivõrk on ajale jalgu jäänud (1) Õpilasfirmade ideed ei jää alla pärisettevõtete omadele Panama paberite eelmine leke: nimedelt rebiti saladuskate Välismaa Välismaa lühiuudised Suursaadik Fernando García Casas: väide katalaani keele ohustatusest on alusetu (1) Põhja-Koreas levib uimastisõltuvus (2) Bel Olid: katalaani ja hispaania keel pole võrdsed Arvamus Päeva karikatuur Ummikuvaba Tallinna poole: Pirita-suunalist liiklusprobleemi saaks lahendada ühistranspordiga Tõnis Oja: silmakirjalikkuse paraad Juhtkiri: puhas kunst ja poliitiku märtrikroon (4) Mihkel Niglas: Eesti ajast ja arust raamatukogusüsteem ei toeta teadust (1) Postimees 1932. aastal: «Vanemuine» kriisis Erkki Bahovski: ostke endale džiip Kultuur Staarbipolaar Kultuuri lühiuudised Mida arvab Postimehe žürii filmist «Polaarpoiss»? Sport Rivo Vesik: isepäine rannahunt tõmbab varbad liivast välja Spordi lühiuudised Geenitestid tõestasid Eesti rekordimasina andekust Tänak ootab uue rehviga võistluses kihutamist NHLi tulevaste imemeeste heitluses jäi peale soomlane Tarbija Puugivaktsiini hind sõltub süstijast Haigla saatis Alzheimeri-haige tänavale (6) Tartu Lapsed pesid kätelt sädelevaid baktereid Tartlased püstitasid ebameeldiva rekordi (1) Äsja puhastatud tiigis hulbib jälle praht (1) Tartus jääb elamumaid vähemaks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ummikuvaba Tallinna poole: Pirita-suunalist liiklusprobleemi saaks lahendada ühistranspordiga

4 min lugemist
Tramm Pirita teel. FOTO: Fotomontaaž/Oliver Alver

Arhitektid Veronika Valk, Oliver Alver ja TLÜ teadur Grete Arro soovitavad Reidi tee asemel panustada rohkem ühistranspordile, mh ühendada Viimsi ja Pirita kesklinnaga trammiliikluse abil.

Tellijale Tellijale

On üldteada, et suurem arv laiemaid autoteid toob autosid ja autoliiklust juurde, mitte ei pane inimesi autovabade liikumisvõimaluste poole vaatama ega rahusta liiklust. Inimesed loobuvad autost siis, kui sellega liiklemine on ebamugavam kui jala, ratta või ühissõidukiga. Tagajärjeks on ka see, et ummikud ei kao, vaid kolivad kesklinnale lähemale: Pirita tee ummikud liiguvad Tallinna südalinna sadama ette, kuigi see on vastuolus kõigi Tallinna viimase kümnendi kavadega, mh rohelise pealinna kontseptsiooniga.

See paneb küsima, miks me ei võiks investeerida tõeliselt tõhusasse ühistransporti, millega tahaks sõita ka mõni lipsuga mees, selmet teha mitu paralleelset autoteed, mis ei kõnele tänapäevastest jätkusuutlikku arengut arvesse võtvatest arusaamadest linnaliikluses.

«Reka tee» ei too lahendust

Reidi tee praegust eskiislahendust põhjendatakse sadama teenindamise vajaduse ja «liikluse kesklinnast möödajuhtimisega», mõistmata sealjuures, et Reidi tee, kuhu suurem liikluskoormus plaanitakse, asubki kesklinnas. Nii viimsilased kui ka tallinlased väärivad, et nende linnaruumi ei keerata ilma ummikuprobleemi lahendamata tuksi.

Reidi tee autokeskne lahendus on vastuolus Euroopa Liidu toetuse kasutamise tingimustega, mille järgi tuleb Eestis ja eriti linnades tõsta ühisveonduse osakaalu ja vähendada autokasutust. Peame leidma lahenduse, mis aitaks luua tänavaruumi, millest võidavad elu- ja ettevõtluskeskkond. Aina rohkem on tõendeid, et linnaelanike tervise ja heaolu näitajad on otseselt seotud linnaruumi kvaliteediga: sisuliselt saab mõõta, kuidas mõjutavad n-ö keskkonnastressorid – müra, heitgaasid, roheluse vähenemine – tervisega seotud näitajaid.

Samuti on empiirilisi uurimusi, et rohealade, iseäranis veeäärsete rohealade toime psüühikale on tõendatult positiivne, mis tähendab, et nende nappide müravabade ja ligipääsetavate mereäärsete linnaruumilõikude vähendamine kesklinnas ei toeta heaolu.

10.05.2016 12.05.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto