E, 3.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ülo Tuulik: heledad ruudulised pintsakud

Ülo Tuulik
, kirjanik
Ülo Tuulik: heledad ruudulised pintsakud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ülo Tuulik
Ülo Tuulik Foto: Erakogu

(Kompilatsioon isiklikest päevikutest ja juurde loetust, järeltänuga Andrei Voznessenskile ja Vassili Aksjonovile.)

Laupäeval, 23. juulil 1966, kui Inglismaal mängiti parasjagu maailmameistrivõistlusi jalgpallis, lendasin Moskvast Tbilisi gruusia kirjanike kongressile. Suur TU-154 mürises Vnukovost õhku ja üles samaaegsesti Liverpoolis alanud veerandfinaalmänguga Portugali ja Põhja-Korea vahel ning et reisijate hermeetilises salongis mingit raadiolevi polnud, lubasid piloodid mänguseisu pidevalt teavitada stjuardesside suu läbi.

Midagi ootamatut kuulda ei loodetud, sest kuulsa Eusébio tippajal oli toonane Portugali koondis üks MMi kõige suurematest favoriitidest. Ometigi, nagu teame, on jalgpall päevapoliitika kõrval samasesti kõige erinevamaid rahvakihistusi puudutav inimtegevus, kus hinnanguandmise näilise lihtsuse juures sigineb üle suure ilma tuhandete ja miljonite kaupa kirglikke ja fanaatilisi asjatundjaid kirjaoskamatuist fännidest kuni akadeemilise koolitusega tippharitlasteni välja. Jalgpall kuulub meile kõigile.

Tagasi üles