N, 2.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

EMile enda ja olümpianormidega võistlema

Kadi Parts
EMile enda ja olümpianormidega võistlema
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Projekti ühed eestvedajad on Martin Liivamägi ja Martti Aljand.
Projekti ühed eestvedajad on Martin Liivamägi ja Martti Aljand. Foto: Raul Mee

UJUMINE. Järgmisel nädalal peetakse Londonis ujumise Euroopa meistrivõistluseid pikal rajal ning Eestit sõidab esindama koguni 24-liikmeline koondis. Eesmärgid on meie ujujatel laias laastus kahed: kui mitmed debütandid lähevad elu esimesele EMile eelkõige iseendaga võistlema, siis kogenumad koondise liikmed on oma pilgu seadnud Rio olümpiamängude A-normidele, sest praegu pole veel keegi olümpiapiletit välja teeninud.

Eile kogunes Eesti koondis peaaegu täismahus ja puudu olid vaid loetud sportlased, kellest suurem osa viibib alles välismaal. Üheskoos vaadati üle stardikava, jagati viimaseid juhtnööre ja aeti juttu veel vabas õhkkonnas, sest juba tänasest hakkavad koondise liikmed vaikselt Londoni poole liikuma. Ujumiskoondise peatreeneri Riho Aljandi sõnul pole tiitlivõistluste eel ärevuseks põhjust, vaid pigem on kõigil meel hea. «Minul ärevust pole ja ega ma ei kipu seda niikuinii välja näitama. Eriti võistlustel, kus sportlased ise on niigi veidi ärevil ja minu kohustus on aidata neil sellest üle olla,» rääkis Aljand.

«Aga mul on hea tuju, et meid nii palju minemas on ja meie rahvusvaheline pink on nii pikk. Põhjuseid on selleks kaks: esiteks on treenerid ning klubid teinud head tööd, et nii palju uusi noori peale tuleb, ja teiseks on tehtud kõvasti tööd selle nimel, et vanemad ujujad ära ei kaoks. See tähendab, et praegused noored peavad tegelikult tippu jõudmiseks palju suurema kadalipu läbima, sest vanemad ei kao eest ära, ja see tuleb ainult kasuks meie ujumisele,» selgitas koondise juhendaja.

Vanematest ujujatest ei lähe mitmed EMile mitte ainult sealsele võistlusele mõeldes, vaid ka olümpiamängude A-normi jahtima. Aljandi sõnul on meil viis-kuus sportlast, kes kõikide asjade täielikul õnnestumisel võiksid Rio OMi A-normid ära täita. Teiste hulgas on olümpiamõtted peas ka Eesti koondise kõige vanemal liikmel Martti Aljandil, kes aga kogenud sportlasena selgitas, et liiga palju ette mõelda ei tasu. «Mida vähem sa aegade peale mõtled, seda parem. Lähed lihtsalt ja keskendud oma stardile ning annad maksimumi – üritad tehniliselt sajaprotsendiliselt või sinna lähedale ujuda ja küll see aeg tuleb ka vastav,» rääkis Aljand, kellel on Londonis kavas 50 ja 100 meetri rinnuliujumise stardid.

Võistluste eel ei tahtnud Aljand konkreetseid eesmärke välja käia, kuid avaldas lootust, et õnnestub hommikustest eelujumistest siiski edasi pääseda. «Eelkõige tuleb valmistuda kohe üheks stardiks, kuigi tahaks eelujumisest ikka edasi saada poolfinaali. Teadupärast on õhtuti parem kiiresti ujuda,» ütles Aljand. «Tahaks loota ka teise ja kolmanda stardi peale, aga tuleb teha üks start korraga ja eks siis näis.»

Aljandi kõrval on teiseks kindlaks olümpia A-normi püüdjaks samuti kogenud Martin Liivamägi, kellele on praegu kirja pandud viis starti. «Õnneks on mu põhialad EMi alguses ja nii saab vormi kohe alguses teada. Eks ma lähen korralikku tulemust tegema. Minu põhieesmärk ongi teha üks-kaks korralikku tulemust ja loodetavasti kindlustada olümpiakoht,» selgitas Liivamägi, aga lisas, et Londonis tuleb fookus hoida siiski sealsel võistlusel ja mitte üle mõelda. «Rio OM on praegu veel natuke kaugel just ses mõttes, et ma pole sellist tulemust näidanud, et sinna kutset saada – seega põhifookus on praegu ikkagi EM.»

Kui vanemad ja kogenumad ujujad sõidavad Londonisse ühtede eesmärkidega, siis veidi teised sihid on meie debütantidel. «Eelkõige loodan, et noored suudavad suurvõistluse möllus iseendale ja oma sooritusele keskenduda,» rääkis koondise loots Aljand. Tema sõnul on väga suureks abiks see, et sel aastal sõidab meilt EMile koguni 24-liikmeline koondis. «Suure koondise puhul ongi see hea, et kambakesi suudame ilmselt noortel pead nii-öelda puhtana hoida. Kui läheks vaid viis-kuus ujujat ja neist kaks oleksid debütandid, siis ilmselt ei jõuaks ära kantseldada neid noori,» naeris Aljand. «Seega on kindlasti kasu sellest, et meilt nii suur koondis läheb. On hea meel, et oleme oma nii-öelda pingiga suurriikide tasemele jõudnud,» lisas Aljand.

Lisaks kogenud eestlastele ja meie noortele ujujatele on koondisega liitunud ka kaks väliseestlast: kolmel alal läheb starti Kanadas elav ja õppiv Eesti kodakondsusega Osvald Nitski ning samuti kolmele distantsile on üles antud USAs harjutav Alina Kendzior, kes varem võistles Venemaa lipu all.

EM kestab Londonis 16.–22. maini.

Kes ja kuidas pääseb OMile?

Augustikuus toimuvatele Rio olümpiamängudele pole ükski Eesti ujuja veel pääset kindlustanud, kuid mitmed ujujad lähevad seda EMil püüdma. Samas pole A-normi ületamine ainuke võimalus, kuidas Riosse pääseda, sest lisavõimalusena võivad normi lähedale ujujad teenida Rahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt (ROKilt) ka kutse. Halvima stsenaariumi korral võib aga koondise juhendaja Aljandi sõnul juhtuda see, et EMil ei uju keegi meie sportlastest normi ära ega teeni ka kutset, mis tähendab, et Riosse saadetakse meilt FINA punktitabeli alusel üks mees- ning naisujuja. Aljandi kinnitusel pääseksid sinna praegu Ralf Tribuntsov ning Maria Romanjuk, kuid EMil võivad punktitabelid muutuda.

EESTI KOONDIS

Mehed

Andri Aedma (3 starti), Martti Aljand (2), Martin Allikvee (3), Pjotr Degtjarjov (2), Andrei Gussev (3), Silver Hein (3), Arkadi Kalinovski (3), Martin Liivamägi (5), Karl Johann Luht (3), Osvald Nitski (3), Filipp Provorkov (2), Ralf Tribuntsov (4), Endri Vinter (2), Daniel Zaitsev (3), Kregor Zirk (5)

Naised

Kertu Ly Alnek (1), Tess Grossmann (3), Maria Harutjunjan (2), Alina Kendzior (3), Karleen Kersa (2), Margaret Markvardt (4), Maria Romanjuk (3), Kätlin Sepp (3), Sigrid Sepp (2)

+ kuus teateujumist

Märksõnad
Tagasi üles