Sisukord
Arvamus
Postimees
12.05.2016
Eesti Tabati sadakonda inimest tüssanud kelmid (3) Eestlased kohtusid Rootsis ABBA liikmega Kümnete euromiljonite jagamine tekitab perearstides küsimusi Nord Stream 2 – ülikasum, julgeolekuoht või mõlemad? (24) Reps tõuseb Keskerakonna riigipea kandidaadiks (6) Male Horoskoop Palju õnne Mälumäng Pootsmann loodab, et keegi ei kurvasta Dilbert Laps kukkus sünnipäevapeol 3,5 meetri sügavusse kaevu Eesti lühiuudised Viljandimaa koolieelikud pidasid liikumispidu Röntgeniaparaat pidi «Russalkale» alla vanduma Geenid mõjutavad haridustaset (3) Majandus Nord Stream 2 – ülikasum, julgeolekuoht või mõlemad? (24) Majanduse lühiuudised Eesti Post läheb koos Eesti Teedega erastamisele Sipilä: Soome ei saa enam vanaviisi jätkata (3) Keskpanga negatiivne intress läheb pankadele maksma miljoneid (7) Starmani sihtiv väikeaktsionär on laia haardega (1) Välismaa Lahutamatu osa Damaskuse ööklubist – kanepilõhn Paavst võib Eestisse tulla aastal 2018 Välismaa lühiuudised Damaskuse baarides segunevad lootus ja hirm KOHALIK VAADE: Tants Venemaaga laviini serval Arvamus Tõnis Allik: kahe kantsi kaitseks Vastukaja: miks sõidujagamine ei ole taksoteenus (4) Aivar Haller: poliitbroilerite ajastu saaks läbi (1) Hannes Saarpuu: kas liigume kiirliinide ja isemajandavate bussiettevõtete likvideerimise poole? (3) Juhtkiri: Venemaa gaasirelv (1) Päeva karikatuur Evelyn Kaldoja: mida teha 9. maiga? (13) Postimees 1997. aastal: Tiit Vähi eitab omanikuhuvi Silmetis Kultuur Salapärane ja kaasahaarav Tartu: «Supilinna salaselts» Postimehe kinos Vanemuise draama paistab silma oma näo puudumisega Posthipsterid rabelevad võltsreaalsuses Sport Spordi lühiuudised Rainer Vassiljev: korraarmastajast motivaator EMile enda ja olümpianormidega võistlema Superstaari tragöödia annab MMile uue värvi Kuldses eas Kiivikas läheb aastatega aina paremaks Tarbija Aiamööbli hooldamine nõuab eelteadmisi AK Vanemuise draama paistab silma oma näo puudumisega Tartu Turbaalevik kirjutas turbast nime Parim õpilasfirma pakub maiastele naudingut Mis rikastab, mis rikub Karlovat? Karlova uus kohvik levitab hõrku röstimislõhna ERMi juurde kerkib kahe väljakuga jalgpallikompleks Vanemuine otsis draamale uut nägu Tiit Palu: trupp kogus mõtteid Sõnalavastused järgmisel hooajal Toidu kojuvedu muutub üha menukamaks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Venemaa gaasirelv

2 min lugemist

Kreml on Vladimir Putini valitsusajal kasutanud riiklikku gaasifirmat Gazpromi välispoliitika tööriistana, et säilitada mõju oma naabrite üle. Ukraina-Vene gaasitülide tõttu on 2000. aastate keskpaigast Euroopas olnud pidevalt päevakorral energiajulgeolek ning sõltuvuse vähendamine Venemaa tarnitavast maagaasist, mis praegu moodustab umbes neljandiku Euroopas tarbitavast gaasist.

Sellele vaatamata on Lääne-Euroopa juhid, eesotsas Saksamaaga, andnud rohelise tule Läänemere põhja mööda kulgeva Nord Streami maagaasijuhtme laiendamisele, millega on plaanis algust teha 2018. aastal, ning Nord Stream 2 peaks kasutusele võetama 2019. aasta lõpul. Tegemist on kalli ja keeruka ettevõtmisega  palju odavam oleks rajada juhe Saksamaale läbi Ida- ning Kes-Euroopa maismaale, kuid kogu ettevõtmine demonstreerib järjekordselt, et Nord Stream 2 kasumlikkus on Gazpromile teisejärguline, võrreldes poliitilise kasuga, mida Kreml loodab sellest saada.

Gazpromi motivatsioon uusi Euroopa-suunalisi torujuhtmeid rajada põhineb sellel, et lähiajal gaasitarbimine Euroopas kasvab, mh tõuseb nõudlus energeetikavaldkonnas. Gazpromi huvi on vahendeid valimata suurendada oma turuosa Euroopas võrreldes konkureerivate alternatiividega vedeldatud gaasi tarnete näol Katarist, Ameerika Ühendriikidest ja mujalt. Tankeritel Euroopasse saabuva vedeldatud gaasi maksumus on praegu samas suurusjärgus mööda torujuhtmeid Venemaalt kulgevaga. Seetõttu tekib küsimus, miks eelistavad teatud Euroopa poliitikud suurendada sõltuvust Venemaa gaasist.

Ametlikult on seda põhjendatud justkui sellega, et Venemaa on praegu ainus tootja, kes Euroopa vajadusi rahuldada suudab. Vaadates aga, millise kergusega on Gazprom endisi Euroopa tipp-poliitikuid palgalehele meelitanud ning missugune on Kremli ettevõtte heaks Euroopa tähtsamates pealinnades tööle rakendatud lobistide armee, võivad otsuste taga olla vahel ka teised kaalutlused.

Kremlil on torujuhtmeid rajades ühtlasi kindel soov «vahemehed» gaasiäris vahelt ära jätta. Nord Stream 2, aga ka praegu külmutatud torujuhtme projekt Musta mere põhja tähendab seda, et rida Ida- ja Kesk-Euroopa riike, kes praegu veel on Vene gaasi transiidimaad, võivad tulevikus transiiditasudeta jääda. Näiteks Ukrainale tähendaks see tulevikus kahe miljardi dollari eest saamata transiiditasusid. Sellest palju olulisem on siiski see, et Nord Stream 2 seab ohtu Venemaa naabrite energiajulgeoleku, andes Venemaale tulevikus senisest paremad trumbid gaasitarnetega manipuleerimiseks.

Seotud lood
11.05.2016 13.05.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto