Sisukord
Reisikirjad
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (7) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (34) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (75) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (38) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Osmanite impeeriumi pealinn võlub rikkaliku ajaloo ja maitsva toiduga

3 min lugemist
Cumalikiziki küla on UNESCO kaitse all ning seal on filmitud ka seriaali «Sajandi armastus» linnamelu stseenid. FOTO: Erakogu

Istanbulist mõne autosõidutunni kaugusel asub Osmanite riigi esimene pealinn Bursa. Sinna jõudmiseks tuleb esmalt praamiga ületada kitsuke Marmara meri ning siis terendabki silmapiiril Müüsia Olümpos ehk nüüdisaegse nimega Uludaği mägi. Mäe jalamil asubki ajalooline linn.

Türgi kiirteedel on hea märgistus ja sihtkoha leidmine on suhteliselt kerge. Rendiauto puhul tuleb eelnevalt küsida, kas sõidukil on peal kiirteel sõitmiseks vajalik kleebis. Kõik kiirteed on riigis tasulised ning Istanbulist Bursasse ja tagasi sõitmiseks piisab saja liiri ehk umbes 30 euro laadimisest.

Kui tihedas liiklusvoos ei viitsi ise autoga seigelda, saab kohale ka lihtsamalt. Tuleb sõita bussiga Istanbuli Yenikapı linnajakku ning leida üles sadam. Sealt väljuvad Bursasse neli korda päevas kiirlaevad. Sõit kestab kahe tunni ringis ja ühe suuna pilet maksab 30 liiri ehk siis kümmekond eurot. Õhtul jõuab veel viimase laevaga tagasi sõita. Igal juhul nii auto- kui merereis on mõlemad meeldejäävad.

Tervistav vesi ja kebab

Bursa on tuntud kuumaveeallikate poolest. Sealses maapõues asuvad termaalveed, mille ravitoime oli tuntud juba Bütsantsi ja Rooma riigi ajal. Tervistavas vees on rohkelt magneesiumi, mis mõjub hästi vereringele. Juba sultan Murat I Ilusa ajal rajati linna arvukalt kümblusvanne.

Bursat kutsutakse hellitavalt roheliseks linnaks. Tänavapildis hakkab silma arvukalt aedu, parke, haljasalasid ja purskkaeve.

Mitmed kuulsad Türgi maitsed on pärit Bursast: näiteks laialt reklaamitav İskender-kebab ja suhkrustatud kastanid. Imelised on piirkonnas kasvavad virsikud. Kui nälg hakkab näpistama, jagub linnas rohkelt söögikohti, kus taskukohase hinnaga saab kõhu korralikult täis süüa. Näiteks kebab maksab 15–20 liiri (5–6 eurot). Moodsate kaubanduskeskuste söögikohtades saab edukalt maksta kaardiga, väiksemates eelistatakse siiski sularaha.

Sajandeid on Bursa olnud kuulus oma erilise siidi poolest. Esimesed kookonid toodi piirkonda 14. sajandil mööda läänepoolset siiditeed. Kvaliteetseid salle ja rätikuid, mida kõikjal müüakse, valmistavad käsitööna kohalikud meistrid. Siiditöökojad asuvad laiali üle linna. Kõige tuntum koht, kust tasub siiditooteid otsida, on vana kaubahoov Koza Han. Kaup on kvaliteetne ja allahindlused korralikud. Kui ostlemisest saab villand, võib plaatanipuude all rüübata tassikese kanget teed.

Bursa südames paelub pilku Ulu Cami ehk suur mošee. Selle püstitamist juhtis 15. sajandil arhitekt Ali Neccer. Pühakoja kuplid toetuvad 12 sambale. Sees paeluvad pilku 192 freskot ja suur purskkaev.

Mošee pole ainult palvekoht, vaid ka interaktiivne ajaveetmise paik. LCD-ekraanidelt on võimalik jälgida nii religioosseid toiminguid kui ka videoülevaadet arhitektuurist. Kõikjal toimib suurepäraselt WiFi. Nii noored kui vanad veedavad aega nutitelefone näppides.

Seriaalikangelaste puhkepaik

Südalinnast eemal asub sultan Mehmed Çelebi mausoleum, kus puhkab kunagise valitseja põrm. Çelebi ajal tugevnes Osmanite impeerium oluliselt. Mausoleumi kutsutakse siniseks mausoleumiks, sest sees annavad tooni sinine ja roheline värv. Hämaruses silmab esmalt sultani enda suurt marmorkirstu, tema kõrvale on maetud neli tütart, kolm poega ning lapsehoidja Daye Hatun. Osa ajaloolasi teab rääkida, et sultanil oli ka neljas poeg, aga kuhu tema on maetud, sellest ajalugu vaikib.

Bursas asub ka Muradiye kompleks, kus omal ajal asusid linna avalik saun ehk hamam, usuline õppeasutus madrasa ja vaestele mõeldud supiköök. Eraldi osa moodustab matmispaik. Hauakambrites on kokku 40 sarkofaagi. Siia on maetud sultan Suleiman Toreda vanim poeg prints Mustafa, kelle valitseja lasi 1553. aastal hukata. Mustafa kõrval puhkab tema ema Mahidevran. Mõlemad tegelased on paljudele eestlastele tuttavad ajaloolisest hittsarjast «Sajandi armastus».

Bursast pisut eemal mägede jalamil asub İnkaya küla, mille olulisim turismiobjekt on 600-aastane plaatanipuu. Selle ümbermõõt on kümme ja kõrgus 30 meetrit.

Kui soov pikemalt peatuda, võib ööbimiseks valida mõne spaahotelli ning nautida Bursa kandi termaalvee mõnusid. Järgmisel päeval võib ette võtta käigu UNESCO kaitse all olevasse Cumalikiziki külla. Seal pakuvad silmailu ligi 300 eri ajastutest pärit maja koos eheda külaeluga.

Seotud lood
21.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto