Sisukord
Arvamus
Postimees
13.05.2016
Eesti Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Ringkonnakohus: Tammemägi peab valimisreklaami kulu Tallinnale hüvitama Tagakülg Politsei kahtlustab, et Harkust pääsenud illegaalid on Eestist lahkunud Ekspert peab tubakaaktsiisi liiga madalaks (2) Eesti lühiuudised Purjus endine Võru linnapea keeldus alkomeetrisse puhumast Linkevičius: Leedus ei küsitud, kas kandideerida või mitte (1) Esikülg 13. mai Pärnaka suurest varbast sai pöial Mälumäng Öine riitus Toompeal Ohtlikud gaasiseadmed nõudsid uusi ohvreid Majandus EVEA president, maksuparadiis ja luksuskaater (2) majanduse lühiuudised Majanduskasv ootuspäraselt alla kahe protsendi (2) Teder sai Ukraina kaubanduskeskuse tagasi Riigi dividendid sattusid sõltuvusse Venemaast Välismaa Tööjõureform muudab Prantsusmaad Aktivistid nõuavad kodanikupalka Prantsusmaal valmis maailma suurim lõbusõidulaev Senat peatas Rousseffi volitused presidendina Välismaa lühiuudised Lété sõnul teeb NATO Varssavis revolutsiooni Tallinnas valminud tippraport tahab brigaadi igasse Balti riiki (2) Arvamus Peeter Koppel: tuleb ilmselt valmistuda saabuvaks populismitsunamiks (21) Andrus Karnau: Panama paberite needus (1) Lauri Hussar: mesi tervele Eestile (2) Peaministrid: Eesti ja Soome ehitavad piirideta e-riiki (2) Päeva karikatuur Juhtkiri: eesmärk õndsast minevikust (1) Postimees 1932.aastal: uusi andmeid Kristjan Jaagust Sten Sepper: kes meid merel kaitseb? Kultuur Hallid karvad (h)Undi lambanahas Punkarid vs neonatsid: brutaalne õuduspõnevik lööb jalaga kõhtu Sport Brooks päästis Rapla Spordi lühiuudised Rutiinist, rõõmust, noortest ja hingekriipest Tuhkatriinu, imetreeneri rekordiüritus, võimas Moskva ja Baskimaa uhkus Põnevad uustulnukad kibelevad legendide kõrvale Epp Mäe katsub jõudu maailma parimaga Tallinn Ohtlikud gaasiseadmed nõudsid uusi ohvreid Tarbija Rahulik perepuhkus muutus ootamatult mitmepäevaseks reiviks Osmanite impeeriumi pealinn võlub rikkaliku ajaloo ja maitsva toiduga Tartu Järvi tabas ehmatav õitseng Elva rahvas saab kolm korda nädalas sauna Pikalt remonditud Pargi tänav hakkas kohe lagunema (3) Tantsuspordis toob võidu enesekindlus Maitseelamusi jätkub meelele ja keelele Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Sten Sepper: kes meid merel kaitseb?

4 min lugemist
Sten Sepper FOTO: Kaitsevägi

Millises suunas tuleks merevägesid arendada, kui poliitilisel tasandil püstitatakse ülesandeid järjest juurde, kuid majanduslikult on kõigi võimalused piiratud, kirjutab mereväe ülem Sten Sepper.

Tellijale

Päevakohane on küsimus, millises suunas arendada merevägesid olukorras, kus võimalused on majanduslikult piiratud ja poliitilisel tasandil püstitatakse järjest uusi ülesandeid. Küsimus ei ole lihtne, kuna meresõjaline võimearendus peab suutma vaadata aastakümneid ette  ehk piltlikult öeldes, täna ehitatavad laevad peavad olema võimelised ohtudele vastu astuma ka aastakümnete pärast. Need ülesandes seisavad nii meie liitlaste kui ka Eesti mereväe ees.

Merevägi on viimase paarikümne aasta töö tulemusena arendanud välja kvaliteetse miinitõrjevõime. Selle võimega on merevägi panustanud nüüd juba üle kümne aasta regulaarselt NATO kollektiivkaitsesse. Merevägi on igal aastal osalenud NATO 1. alalise miinitõrjegrupi koosseisus ja 2016 aasta suvel võtab sama NATO valmidusüksuse juhtimise esimest korda üle Eesti ohvitser. Samas peame liikuma Eesti merekaitse ehk meresõjaliste võimete arendamisel edasi, tuginedes seejuures nii esivanemate, teiste riikide kui ka kindlasti iseenda lähiajaloo kogemustele.

Praeguste Eesti julgeolekupoliitika aluste järgi on Eesti sõjaline kaitse kavandatud Põhja-Atlandi lepingu artiklis 5 ette nähtud kollektiivkaitse operatsioonina. Seega on enesestmõistetav, et kõik sõjalised võimed, mida me esmase iseseisva kaitsevõime arendamiseks loome, peavad olema koostalitlusvõimelised. Seda nii doktrinaalselt, taktikaliselt kui ka tehniliselt ehk teisisõnu oluline on ühtsetel alustel antav sõjaline haridus, sõjaline väljaõpe ning standardiseeritud ühilduvad tehnilised lahendused. See võimaldab teha mereväel koostööd nii rahu- kui ka sõjaajal ning loob eeldused kollektiivkaitse rakendumiseks.

Võimearenduses on oluline arvestada, kuidas ja millega suudaks Eesti merekeskkonnas kollektiivkaitse operatsiooni korral jõukohaselt panustada ehk milline on minimaalne sõjaline võimenõue, mida me täitma peaksime.

Mereväelastena peame siinkohal eeldama, et võimalik halvim stsenaarium merel, milleks me valmistume, on sõjaline rünnak Eesti vastu, mis lähtub muuhulgas merelt. Praeguseks on Vene Föderatsioon Läänemere regioonis oma mõjuala laiendamiseks välja arendanud sõjalise võimekuse, mida iseloomustab kõige paremini viimasel ajal ka avalikkuse tähelepanu köitnud termin «juurdepääsu ja tegevusvabaduse takistamine» (ingl Anti-Access/Area Denial (A2/AD)), millele ükski Läänemere-äärne riik üksi võrdväärset vastust ei paku ning mille tasakaalustamisel tuleb ka kollektiivkaitse mudelile üles ehitatud organisatsioonidel tõsiselt vaeva näha ja end kokku võtta.

Eelneva põhjal võin mereväe ülemana väita, et absoluutne meresõjaline miinimum, mida Eesti oma vastutusalas kollektiivkaitse raamistikus tegema peab ja mida ka NATO ning meie regionaalse sõjalise koostöö partnerid meilt ootavad, on olukorrateadlikkuse tagamine oma vastutusalas.

See on ülesanne, mis üldtunnustatud meresõja teooria ja taktika järgi kuulub merevägede ülesannete alla ja seisneb sõjalisele kvaliteedinäitajale vastavas mereseires, alalises mereväelises kohalolekus (ingl naval presence) oma merealadel ning seeläbi eelhoiatuse ning vajadusel adekvaatse ja proportsionaalse reaktsiooni tagamises merel ja merelt lähtuvate ohtude vastu.

Alles pärast selle põhimõttelise riikliku kitsaskoha likvideerimist saame astuda edasisi samme. Teisisõnu: jah, mereväelastena me teame, milline on meie ülesanne, mida me selle täitmiseks tegema peame, kuid praegu puuduvad seda toetavad riiklikud otsused ning ressursieraldis. Merekaitse ja meresõjalise võimearenduse osas kavatsen seda arengusuunda jätkata ning kõik foorumid, nagu ka 13. mail Tallinnas toimuv CHENSi konverents, toetavad seda protsessi.

Kokkuvõtteks tulen tagasi artikli pealkirjas esitatud küsimuse juurde. Praegu lähtume  eeldusest, et meid kaitstakse, me oleme oma riigi kaitse üles ehitanud kollektiivkaitsele ning anname selle rakendumisse iseseisvat kaitsevõimet arendades oma panuse. Ülesanne seisneb mõistlike ja jätkusuutlike pikaajalise mõjuga valikute langetamises, oskuses näha kaugemale kui 12 kuud või nelja-aastane horisont ning vastata küsimusele, kuhu panustada praegune vähene ressurss ja kuidas seda eeldatava maksimaalse efekti saavutamiseks püstitatud ülesande täitmisel optimaalselt kasutada.

12.05.2016 14.05.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto