Sisukord
Arvamus
Postimees
13.05.2016
Eesti Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Ringkonnakohus: Tammemägi peab valimisreklaami kulu Tallinnale hüvitama Tagakülg Politsei kahtlustab, et Harkust pääsenud illegaalid on Eestist lahkunud Ekspert peab tubakaaktsiisi liiga madalaks (2) Eesti lühiuudised Purjus endine Võru linnapea keeldus alkomeetrisse puhumast Linkevičius: Leedus ei küsitud, kas kandideerida või mitte (1) Esikülg 13. mai Pärnaka suurest varbast sai pöial Mälumäng Öine riitus Toompeal Ohtlikud gaasiseadmed nõudsid uusi ohvreid Majandus EVEA president, maksuparadiis ja luksuskaater (2) majanduse lühiuudised Majanduskasv ootuspäraselt alla kahe protsendi (2) Teder sai Ukraina kaubanduskeskuse tagasi Riigi dividendid sattusid sõltuvusse Venemaast Välismaa Tööjõureform muudab Prantsusmaad Aktivistid nõuavad kodanikupalka Prantsusmaal valmis maailma suurim lõbusõidulaev Senat peatas Rousseffi volitused presidendina Välismaa lühiuudised Lété sõnul teeb NATO Varssavis revolutsiooni Tallinnas valminud tippraport tahab brigaadi igasse Balti riiki (2) Arvamus Peeter Koppel: tuleb ilmselt valmistuda saabuvaks populismitsunamiks (21) Andrus Karnau: Panama paberite needus (1) Lauri Hussar: mesi tervele Eestile (2) Peaministrid: Eesti ja Soome ehitavad piirideta e-riiki (2) Päeva karikatuur Juhtkiri: eesmärk õndsast minevikust (1) Postimees 1932.aastal: uusi andmeid Kristjan Jaagust Sten Sepper: kes meid merel kaitseb? Kultuur Hallid karvad (h)Undi lambanahas Punkarid vs neonatsid: brutaalne õuduspõnevik lööb jalaga kõhtu Sport Brooks päästis Rapla Spordi lühiuudised Rutiinist, rõõmust, noortest ja hingekriipest Tuhkatriinu, imetreeneri rekordiüritus, võimas Moskva ja Baskimaa uhkus Põnevad uustulnukad kibelevad legendide kõrvale Epp Mäe katsub jõudu maailma parimaga Tallinn Ohtlikud gaasiseadmed nõudsid uusi ohvreid Tarbija Rahulik perepuhkus muutus ootamatult mitmepäevaseks reiviks Osmanite impeeriumi pealinn võlub rikkaliku ajaloo ja maitsva toiduga Tartu Järvi tabas ehmatav õitseng Elva rahvas saab kolm korda nädalas sauna Pikalt remonditud Pargi tänav hakkas kohe lagunema (3) Tantsuspordis toob võidu enesekindlus Maitseelamusi jätkub meelele ja keelele Meelelahutus Koomiks Sudoku

Postimees 1932.aastal: uusi andmeid Kristjan Jaagust

1 min lugemist
Kristjan Jaak Peterson FOTO: Margus Ansu

Akadeemiline Kirjandusühing pidas aastakoosolekut, kus esines M. Lepik ettekandega Kristjan Jaak Petersonist. Kõneleja oli Tartu ja Riia arhiividest leidnud mõningaid lisalugemisi seni kasinaile teateile Petersoni elust ja õpinguist Tartus.

Petersoni eesti lugejaile tutvustas teatavasti esmakordselt O.Kallas, hiljem kirjutas temast ülistavalt W.Reiman. Siis tuli Noor-Eesti eesotsas G.Suitsuga, kes asetas Petersoni loorberitesse ning selles ebareaalses hiilguses on ta meie kirjandusteadvuses püsinud senini. Teda on peetud esimeseks haritud, vabamõtlejaks eestlaseks ning tema laulude tähtsust on kiidetud murranguliseks eesti kirjanduses.

Kõneleja leiab, et niisugune käsitus on liig ühekülgne, ebaproportsionaalne ja ülespuhutud. Üliõpilaspõlves on Kr.Jaak vaevalt erinenud tolleaegsest üliõpilastüübist. Olles alul teoloogia fakulteedis, on ta eriliselt huvitatud olnud prof. Hezeli loenguist. Teiste loengute sissekirjutamise kohta pole andmeid. Ka polevat Peterson eluviisidelt üliõpilaspõlves olnud just eeskujulik. Peterson on paar päeva rektori otsusel kartseris istunud ebakohase ülalpeo eest öösel tänaval. Nähtavasti on Peterson ümbruse mõjul viskunud igasugustesse üliõpilaslõbustustesse.

Petersoni majanduslikud olud on olnud väga kitsad. Vist pole olnud kuigi suur ka kindralsuperintendent Sonntagi toetus. Viimane pärib Petersoni ülalpeo kohta andmeid oma Tartus viibivalt kasupojalt Freytag’ilt, kes 1820. a. märtsis kasuisa järelepärimisele vastab, et sel semestril Peterson olevat siiski joomises tagasihoidlikum, kuid ta olevat üldse väga viletsas seisukorras, sellep on Freytag talle kinkinud oma kuue. Tähendab Kr.Jaak kandis oma musta ülistatud maamehe kuube vaid häda sunnil; küllap oleks ta ka meeleldi paeltega vormi kandnud, kui tal see oleks olnud. Petersoni töö ülikoolis polnud kuigi viljakas. 1820. a. lahkus ta Tartust ja ülikoolist jäädavalt ilma ühtegi eksamit õiendamata. Õpinguis takistatud noormehe elupäevad kustusid teatavasti Riias õitsval kevadel 1821.a.

13.05.1932

Seotud lood
    12.05.2016 14.05.2016
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto