Sisukord
Arvamus
Postimees
13.05.2016
Eesti Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Ringkonnakohus: Tammemägi peab valimisreklaami kulu Tallinnale hüvitama Tagakülg Politsei kahtlustab, et Harkust pääsenud illegaalid on Eestist lahkunud Ekspert peab tubakaaktsiisi liiga madalaks (2) Eesti lühiuudised Purjus endine Võru linnapea keeldus alkomeetrisse puhumast Linkevičius: Leedus ei küsitud, kas kandideerida või mitte (1) Esikülg 13. mai Pärnaka suurest varbast sai pöial Mälumäng Öine riitus Toompeal Ohtlikud gaasiseadmed nõudsid uusi ohvreid Majandus EVEA president, maksuparadiis ja luksuskaater (2) majanduse lühiuudised Majanduskasv ootuspäraselt alla kahe protsendi (2) Teder sai Ukraina kaubanduskeskuse tagasi Riigi dividendid sattusid sõltuvusse Venemaast Välismaa Tööjõureform muudab Prantsusmaad Aktivistid nõuavad kodanikupalka Prantsusmaal valmis maailma suurim lõbusõidulaev Senat peatas Rousseffi volitused presidendina Välismaa lühiuudised Lété sõnul teeb NATO Varssavis revolutsiooni Tallinnas valminud tippraport tahab brigaadi igasse Balti riiki (2) Arvamus Peeter Koppel: tuleb ilmselt valmistuda saabuvaks populismitsunamiks (21) Andrus Karnau: Panama paberite needus (1) Lauri Hussar: mesi tervele Eestile (2) Peaministrid: Eesti ja Soome ehitavad piirideta e-riiki (2) Päeva karikatuur Juhtkiri: eesmärk õndsast minevikust (1) Postimees 1932.aastal: uusi andmeid Kristjan Jaagust Sten Sepper: kes meid merel kaitseb? Kultuur Hallid karvad (h)Undi lambanahas Punkarid vs neonatsid: brutaalne õuduspõnevik lööb jalaga kõhtu Sport Brooks päästis Rapla Spordi lühiuudised Rutiinist, rõõmust, noortest ja hingekriipest Tuhkatriinu, imetreeneri rekordiüritus, võimas Moskva ja Baskimaa uhkus Põnevad uustulnukad kibelevad legendide kõrvale Epp Mäe katsub jõudu maailma parimaga Tallinn Ohtlikud gaasiseadmed nõudsid uusi ohvreid Tarbija Rahulik perepuhkus muutus ootamatult mitmepäevaseks reiviks Osmanite impeeriumi pealinn võlub rikkaliku ajaloo ja maitsva toiduga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: eesmärk õndsast minevikust

2 min lugemist

Kas Eestil on mõistlik pingutada, et saada ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks? Vastus sõltub sellest, milliseks me ÜRO ja julgeolekunõukogu rolli tänapäeva maailmas hindame. Ja teiseks võimest seada Eesti enda välisteenistusele just praegusesse aega sobivaid, Eesti huvisid täpselt määratlevaid ülesandeid.

Vahetult teise ilmasõja järel loodud ÜRO korraldus on toonaste olude ja ootuste peegeldusena püsinud praeguseni. Julgeolekunõukogu alalised liikmed on ilmasõja võitjad ja Hiina. Igaühel neist on õigus panna resolutsioonidele veto. Selle tulemusena pole julgeolekunõukogu suutnud anda ühist ja kõigile liikmesriikidele täitmiseks kohustuslikku otsust näiteks Krimmi hõivamise järel (nagu ka mitmetel varasematel ja hilisematelgi kordadel, mil julgeolekunõukogult selget sõna oodati). Teades muidugi ette, et Ukrainat rünnanud Venemaa kasutab oma vetoõigust.

On maitse küsimus, millise sõnaga iseloomustada julgeolekunõukogu, mis suurriikide vastolude korral polegi võimeline mingisugusele otsusele jõudma, ning kokkuvõttes vaadatakse rahvusvahelise õiguse rikkumisele läbi sõrmede. President Ilvese määratlused ja Mart Laari «mõttetu koht» on seejuures veel üpris diplomaatilised.

Teisalt osutatakse ilmselgete puuduste kõrval sellele, mida ÜRO Julgeolekunõukogu on suutnud maailmale olulist teha – hinnang «hambutu», «halvatud», «mõttetu» ei kehti kõigis küsimustes ühtviisi. Üks diplomaat Margus Kolga esile toodud argumentidest on, et olles julgeolekunõukogu ajutine liige, on võimalik selle masinavärki põhjalikult tundma õppida ja seal tegutsemist harjutada, mida võib olla kriisi puhkemisel tarvis.

Rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo kirjutas eelmisel aastal Postimehes: «Ükskõik kui kriitiliselt ÜRO praegustesse puudustesse ja möödalaskmistesse ka suhtuda, vajadus teatud korrastatuse ja prognoositavuse järele ei kao ka tulevikus ning ÜRO panustab jätkuvalt selle korrastatuse nimel.» (PM AK 21.06.2015)

Julgeolekunõukogu laua taga istumine on riikidele prestiiži küsimus. Võib mõelda nii, nagu ütles järgmiseks presidendiks pürgiv Siim Kallas, et iga võimalust oma rahvusvahelise profiili tõstmiseks tuleb ära kasutada. Kuna me aga «iga» võimalust ilmselgelt ära kasutada ei jaksa, kerkib ikkagi küsimus, kas see on just kõige mõistlikum koht ja viis oma raha ja eelkõige inimeste vaimujõudu kasutada.

Eesmärki saada julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks on kopeeritud eelmisest välisministeeriumi arengukavast üha järgmisse ja järgmisse juba enam kui kümme aastat. President Ilvese määratlus ERRile antud intervjuus on vägagi täpne: «See pigem kuulub sinna ajastusse, kus oli tühi tunne /…/, et mis on meie järgmine suur väljakutse.» (6.05) Ei ole ühemõtteliselt head vastust küsimusele, mida Eesti soovib julgeolekunõukogusse kuulumisega saavutada.

Seotud lood
    12.05.2016 14.05.2016
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto