Sisukord
Arvamus
Postimees
14.05.2016
Eesti Male Dilbert Horoskoop Viimane veerg Palju õnne Sammu võrra ees Uusehitusi tühjendanud pätid saadeti aastateks vangi Tallinnas algas Lennart Meri konverents Väikemees jäi kodu juures veokirataste alla Öise Vahtkonna tegevuses osalenud mees peeti Venemaal Eesti spioonina kinni Eesti lühiuudised Rõivas: me ei taha, et kuuleme otsustest CNNist (8) Maksudopingu tarvitajad (2) Püss ja pauk Mälumäng Linnalapsed tutvuvad kodulindudega lk 2 viited Majandus Maailma mõjukaim naftamees saadeti erru LHV annab mikroettevõtetele laenu (1) majanduse lühiuudised Idufirmade börs töötab – Shipitwise sai loodetud investeeringu Maksudopingu tarvitajad (2) Välismaa Leedu «Kaardimaja»: altkäemaks, noaga selga löömine ja Moldova vari (1) Tatarstan tahab jätkata erilepingut Moskvaga Tatari rahvuslased hoiavad varju Kliimasoojenemine muudab Arktika rändlinnud pisemaks Arvamus Ülo Tuulik: heledad ruudulised pintsakud Juhtkiri: Venemaa otsib superspiooni (1) Päeva karikatuur Ene Pajula veste: kuhu küll kõik mehed jäid, küsib mammi Püss ja pauk Maksudopingu tarvitajad (2) Sammu võrra ees Ühe solv(a)umise lugu (3) EKI keelekool: kõneisik ja vilepuhuja (1) Nils Niitra: sõpruskond või kogukond (3) Postimees 1991. aastal: Arnold Rüütel kaitseb täna väitekirja Kultuur Niimoodi ei tehta Kaunis (muinas)lugu kummalistest kannatustest Aja auk. Salfordi poisid Nädala plaat. Moraal ja romantika Laev läheb Sünteetiline mesi Suvi läänerannikul Nunnu tantsupop kuulamiseks peenemale maitsele Leslye Walton – uus nimi maagilise realismi maailmas Sport Spordi lühiuudised Rootsi saab MMil lisajõudu Nurmsalu naasmise vastu tuntakse huvi FISi kõige kõrgemal tasemel Venelasi tabasid taas dopingusüüdistused Sinise õnne linn AK Laev läheb Aja auk. Salfordi poisid Suvi läänerannikul Sünteetiline mesi Eesti kusipall pääses maailmakaardile! Nunnu tantsupop kuulamiseks peenemale maitsele Viimane veerg Akadeemikud ja eurovisioon Teeme rahval tuju paremaks Peeter Langovitsi tagasivaade: edukalt Eurovisioonilt tagasi Oleg Kudrin: Putini Venemaa hokijää peegelpildis (2) Arter Vaata, kes lendab! Ehmatav Eurovisioon Sammu marss! (23) Aeg keha käsile võtta (1) Tervislik võta toiduks, kihvtine pane kõrvale Justin Petrone: peegelmaailm Meestemood: ellujäämisõppus lühikestes pükstes Maikuu köögitähed kodumaistest taimedest Mitte ainult golfaritele Süstaga saari avastama Haruta kondid uuesti lahti Meelelahutus Koomiks Sudoku

Nils Niitra: sõpruskond või kogukond

2 min lugemist
Nils Niitra FOTO: SILLE ANNUK/PM/SCANPIX BALTICS

Kogukonna mõiste on nüüdseks kaaperdanud poliitikud, kelle arvates peaks kogukonnad lahendama maapiirkondades imeväel kõik probleemid, mis tekivad pärast saabuvat haldusreformi. Näiteks Karula vallas peab end kogukonnaks küll vähemus valla elanikkonnast, aga samas on nad nooremapoolsed, haritumad ja aktiivsemad inimesed. Nüüd on nad läinud konflikti vallavalitsuse ja vallavolikoguga, kelle on valinud valla elanikud.

Seesuguseid konflikte on mõnedes teisteski valdades ja sestap tekib küsimus, mis asi on üldse kogukond ja kellel peaks olema õigus end kogukonnaks nimetada.

Minu vanaema põlvkonna jaoks tähendas kogukond ühes piirkonnas elavaid inimesi, kes käisid omavahel läbi ka paratamatusest, mitte oma soovil. Inimesed polnud kaugeltki nii mobiilsed ja nõnda tekkis kogukond tahes-tahtmata. Paljude tööde tegemiseks oli vaja ühist panust. Inimesi ei saanud valida, nendega tuli leppida.

Nii istusidki Pärnu Raekülas elanud vanaema köögis memmekesed, kes rääkisid värskemat klatši ning lugusid oma lastest ja lapselastest. Sugugi kõik need memmed ei olnud tegelikkuses tema sõbrad ega sugulased – mõni neist ei meeldinud talle sugugi –, vaid lihtsalt kogukonna liikmed. Jah, inimesi heideti mitmesuguste lolluste eest ka kogukonnast välja, aga need olid pigem erandjuhud. Niisiis tähendab kogukondlik elulaad selle klassikalisel kujul kõiki mingis piirkonnas elavaid inimesi, kes suhtlevad omavahel ka siis, kui nad üksteisele tegelikult ei meeldi.

Mõnikümmend aktiivset maale kolinud inimest ei ole seega minu arvates kogukond, kui nad ei suuda kaasata piirkonna elanikkonna enamikku. Kogukondlik mõttelaad eeldab võimekust kuulata ja kaasata ka teistsuguseid inimesi. Mulle tundub, et paarikümne aasta jooksul on see oskus Eestis kaduma läinud ja end kogukondlasteks pidavate inimeste konfliktid ülejäänud kogukonnaga kerged tekkima. Ja kui on juba konflikt, siis on üldse kummaline rääkida mingist toimivast kogukonnast.

See, kui sa oled aktiivne, haritud ja muidu tubli inimene, ei tee sind vähimalgi määral rohkem kogukondlaseks kui passiivsemat ja vähem haritud tegelast. Mina näiteks elan maal ja olen paras individualist. Mulle ei istukski pidev kellegi juures talgutel käimine, folkmuusika kuulamine või see, kui inimene suvalisel kellaajal uksest sisse astub ja juttu puhuma hakkab. Valdav osa eestlastest ongi tänapäeval muide sellised.

Aga ma olen samasugune kogukonna liige, osaledes võimete ja aja piires kogukonna tegemistes. Keegi ei saa panna pahaks, kui ma igale veetšele ei jõua. Ma saan ka aru Karula aktivistidest, kelles tekitab omavalitsusjuhtide inertsus ahastust. Aga kui nad tahavad tõesti olla osa kogukonnast, siis tuleb valida oma eesmärkide saavutamiseks õige tempo ja taktika. Selline, nagu oli vanaemadel ja vanaisadel.

Seotud lood
13.05.2016 16.05.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto