R, 19.08.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Postimees 1923. aastal: üleilmlisest rahust

Postimees 1923. aastal: üleilmlisest rahust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rahvasteliidu esimene istung 1920. aastal.
Rahvasteliidu esimene istung 1920. aastal. Foto: SCANPIX

Rahvasteliit on välja kasvanud üleilmlise rahu aatest. /…/ Tõsi, endine karjuv vaimustus asja vastu on suurel määral kadunud, kuid seda tugevam on vaikne töö, mida Rahvasteliit praegu teeb, üleüldise rahu kindlustamiseks. 

Pea kõikides Euroopa riikides, kui ka maadel väljastpoolt Euroopat töötavad Rahvasteliidu seltsid kellede eesmärgiks on rahuaate õhutamine rahvaste hulgas, tutvustades inimesi Rahvasteliidu põhimõtetega. Rahvasteliit peab olema rahvusvahelise õiguse kaitsjaks, vahekohtunikuks rahvusvahelistes tüliküsimustes, rahvusvahelise koostöö orgaaniks ja ainsamaks abinõuuks nende pahede kõrvaldamiseks, mis maailma rahu ähvardavad.

Kuid üleilmlise rahu mõte ei ole viimase aja sünnitus, vaid on sama vana, kui inimesesugu ise. Sellest ehk leiavadki üleilmlise rahuaate vastased oma ainsama ja mõjuvama põhjenduse üleilmslise rahu maksmapaneku võimaluse vastu. Inimsugu võitleb, seni kui ta elab. Jättes võitlemise, närbub ta ja suikub surmale. Võitluse tung on igale elavale olevusele omane. Kuid rahuaade on alati elanud, oma häält on ta järjest mõjuvamalt kuuldavale toonud. Iga rahvastevahelise heitluse järele tunneb inimkond järjest kasvavat tarvet rahu järele. Ja mida suurem see heitlus, seda suurem nõudmine rahu kindlustamise järele. 17.05.1923

Märksõnad
Tagasi üles