Sisukord
Juhtkiri
Postimees
17.05.2016
Eesti Mälumäng IRL hoidub veel populismist (1) Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Metsavenna asjad leiti aastaid hiljem mannergust (1) Tagakülg Doonoriks on mindud ka napsi ja siredate jalgade pärast Kaks Eestisse toodud põgenikku pöödusid kohtusse Pikk vaev luubi nimel Kevadtorm kaasas õppusele tsiviilhaigla ja kiirabi Eesti lühiuudised Piirissaare suurpõlengu taust – tühjad majad ja vähe püsielanikke (2) Priit Toobal lahkub Keskerakonna peasekretäri kohalt Majandus Majanduse lühiuudised Väljaspool Tallinna ja Tartut jäävad üüriturul pinnale vaid paar väikelinna Senised Kagu-Eesti üürielamute arendused seisavad tühjalt (1) Aktsionäride rahavimm lämmatab BLRTd (1) Välismaa Tšehhis mustlastel külas Välismaa lühiuudised Noorte türklaste põlvkond näeb esimest korda kurja Venemaad PILTUUDIS: Iisraeli sukeldujad leidsid Rooma-aegse aarde Arvamus Jüri Ehasalu: kes otsib kevadel kasukat? Päeva karikatuur Taavi Kotka: Eesti ei tee Panamat! (1) Taavi Minnik: Trumpi sõber pole Putin, vaid Trump ise (3) Postimees 1923. aastal: üleilmlisest rahust Keit Pentus-Rosimannus: julgeolekunõukogu liikmesus tugevdab Eesti mainet (6) Juhtkiri: me kõik oleme piirissaarlased (4) Mart Raudsaar: kas ajakirjandus kütab sõjahüsteeriat või küsib vajalikke küsimusi? (3) Kultuur Kultuuri lühiuudised Rael Artel: Tartmusis juhuslikke näitusi pole! (1) Mina kaon, sina kaod, tema kaob Sport Spordi lühiuudised Rocki pehme kaitse vallandas Kalevi viskepeo Kalevlased: midagi pole veel selge Triangel Eesti judokate ja Rio olümpia ümber Tiitel, mis murdis Vene klubi needuse Maailma esireketeid treeninud range juhendaja vormib Kontaveidist tipptegijat Tarbija Doonoriks on mindud ka napsi ja siredate jalgade pärast Tulevikureis Läänemerel: kiirusel 1200 km/h suletud torus (1) Tartu Laval käib luuleline tants ajaliku ja ajatuga Kes kütib Tammelinna kasse? Kohtuvaidluse tõttu jääb Aleksandri tänava ehitus katki (3) Tavatu lasterühm meelitas ameeriklannad Tartusse Jäätmejaamad on hädas laiskade prügitoojatega Linnamüüri pikim säilinud osa ootab ilusa lisa tulekut Endine Kolhoznaja uulits ei ilmuta allaandmise märke Potipõllumeestel lõpeb esimene viisaastak Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: me kõik oleme piirissaarlased

2 min lugemist
Piirissaarel põles maha kolm maja ja vanausuliste palvemaja. FOTO: Margus Ansu

Kett on teadupärast parasjagu nii tugev kui selle kõige nõrgem lüli. Eesti on riigina tilluke, ent mõnikord unustame, et koosneme ise omakorda osadest, mille eest hoolt kandes saame näidata oma suurust – otseses ja ülekantud tähenduses –, terviklikkust ja tugevust.

Meie väikseimat omavalitsust Piirissaart tabanud ränga tuleõnnetuse puhul tuleb ka riigil õlg alla panna, et saare elu edasi saaks minna. Et neil, kellele see seitse ja pool ruutkilomeetrit keset Peipsi järve tähendab kodu, säiliks usk, lootus ja teotahe. Tallinlasel võib olla päris keeruline mõelda end väikesaare oludesse, mõista, milline tähendus võib olla mingil hoonel või esemel. Tuli röövis saarerahvalt palvela, mitu elamut ja kõrvalhoonet. Materiaalsest kahjust kokkuvõttes isegi valusam võib olla emotsionaalne löök, seda tuleb mõista ja aidata saaresüda jälle üles ehitada. Moraalse toetuse tähtsust ei tasu alahinnata.

Väike Piirissaar on Eesti riigi suur rikkus. Just niisugune isevärki nähtus, mille geograafilisest ja kultuurilisest eripärast on teinegi kord kuskil rahvusvahelisel üritusel tore pajatada. Midagi sellist, mille leiavad üles kõige usinamad õhinapõhised elamusteotsijad, kes siis nähtust oma tuttavatele ja tuttavate tuttavatele jutustavad – ja siis on see, pange tähele, Eesti eripära. Saarel säilinud vanausuliste kogukond on kultuurikilluna kahtlemata kogu maailma kontekstis unikaalne. Oleks erakordselt tore ja vajalikki, et Piirissaare taastatud palvemaja avamisest saaks üleriigilise tähtsusega sündmus.

Ühel tavalisel eestlasel avaneb võib-olla vähe võimalusi meie väikest Peipsi saart toetada. Ent kui näiteks turul käies peaksid ette sattuma Piirissaarelt pärit kala või sibul, siis neid ostes avaneb igal juhul võimalus piirisaarlastele heategu teha.

Küsimusi, mida Piirissaart tabanud tuleõnnetus tõstatab, on mitu. Kustutustöödel osalenud Räpina, Tartu ja Värska päästjad tegid kahtlemata kõik, mis võimalik. Ent ikkagi peaks päästeamet juhtunut põhjalikult analüüsima: kuidas õnnestus õnnetuskohale jõudmine ja kahjutulele piiri panek ning mida oleks sellest õppida. Võib-olla sedagi, millist ennetustööd saaks ja tuleks teha. Saarel on olemas ka vabatahtlikud päästjad, kuid nende tehnika kohalike sõnul ei toiminud. Meil on teisigi püsielanikega pisisaari: Prangli, Vilsandi, Abruka… Ka nende päästetehnika ja -võimalused tasuks juhtunu kontekstis taas üle vaadata.

Täna tahaks parafraseerida neid poliitikuid ja teisi ühiskonnategelasi, kes viimastel aastatel mitmesuguste traagiliste õnnetuste puhul on rõhutanud solidaarsust kannatanutega: me kõik oleme piirissaarlased.

Seotud lood
    16.05.2016 18.05.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto