Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Piirissaare suurpõlengu taust – tühjad majad ja vähe püsielanikke

Päästja puhkepausil. Taustal põlenud vanausuliste palvela. FOTO: Margus Ansu

Kolme elamu ja Piirissaare vanausuliste palvela põlengu taustaks on hulk «olekseid». Kui saarel oleks olnud rohkem vabatahtlikke päästjaid, suutnuks nad ehk palvela päästa. Kui kahes hoones oleks inimesed alaliselt elanud, ei oleks punane kukk ehk pühakojani jõudnud.

Tellijale Tellijale

Kruusateel vedelev nastikunahk, mõnikümmend meetrit eemal peesitav pärisnastik ning majad reas nagu vene muinasjutus. Siis aga hakkavad keset küla silma söestunud palgiread, voolikuliinid ja päästjad, kes kustutavad viimaseid tulekoldeid.

Loomulikult võib üksiti tunda rõõmu selle üle, et keegi eileöises Piirissaare tulekahjus hukka ei saanud, aga ainsa palvela kaotus tähendab vanausulistele elanikele üle aastakümnete suurimat tragöödiat. Niisiis süttis öösel kõigepealt elumaja, kus elavad kaks vanemat inimest. Seejärel läks põlema vahetult kõrval asuv elamu ning siis ületas tuli tee ja levis järgmise majani. Alles sealt jõudis tulekahju kõrvalasuva vanausuliste palvelani.

Majad asuvad siin üksteisele väga lähedal, nagu tänavkülades ikka. Kui lisada veel keskmisest tugevamini puhunud tuul ja asjaolu, et saart mandriga ühendav parvlaev Koidula viidi just nüüd Kallaste linna dokki remonti, oli halbu kokkusattumusi rohkem kui küll. Tuletõrjeautosid ei saanud mandrilt juurde tuua.

Vähe vabatahtlikke

Kohe püüdis tegutsema asuda neli saarele jäänud priitahtlikku pritsimeest, aga nende jõud jäi puudulikuks. Suur osa piirissaarlastest ja üksiti ka vabatahtlikest oli pühapäeval saarelt lahkunud, et esmaspäeval tööle asuda. Kokku elas kunagi mitmesaja elanikuga saarel tänavu üle talve vaid 34 valdavalt eakat inimest, kellest pole enam tõsiseid tulega võitlejaid ega ka uue palvemaja ehitajaid.

Niisiis sõitsid neli vabatahtlikku kohale kahe saarel asuva tuletõrjemasinaga ja tühjendasid alustuseks autode veepaagid. Pumpade töölesaamisega tekkis aga probleeme ja vallavanema sõnul üks kahest algul ei käivitunudki. Seega algasid õiged kustutustööd tund ja 21 minutit pärast häirekeskusele saabunud teadet.

Siis jõudsid sündmuskohale Räpinast kaatriga saarele saabunud esimesed professionaalsed päästjad. Koos päästjatega jõudis öösel kohale ka pühapäeval suurele maale lahkunud vabatahtlik Armen Aivazjan. «Algul oli siin lihtsalt liiga vähe vabatahtlikke,» tunnistas ta. «Oleks olnud vaja veel paari inimest, kes käivitanuks ujuvpumba ja tõmmanud voolikuliini. Paraku läksid inimesed pühapäeval mandrile.»

Seda, kui kangelaslikult suudab üks elav hing oma kodu kaitsta, tõestas Valentina Aman, kelle maja asub teisel pool esimesena süttinud hoonet. Tema ümbritses end märgade kaltsudega ja kastis aiavoolikuga öö läbi oma maja, et see ei süttiks. Amani sõnul pole kahtlust, et muidu põlenuks kodu maha.

16.05.2016 18.05.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto