Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
19.05.2016
Eesti Horoskoop Palju õnne Dilbert Eesti lühiuudised «Unditund», film legendaarsest Mati Undist Postimehe kinos Mis saab erakoolidest alates 2020. aastast? Part tegi Türil pesa lilleamplisse Kas Savisaar hakkab abilinnapeadega arveid õiendama? Bussijuhid nõudsid üle Eesti palka juurde Pööningult leitud filmirullidele oli talletatud ooper Leedo: poliitilise toetuse hind oli neli miljonit (1) Holsmeri advokaat eksitab avalikkust Kiil ei näe laevaehituse venimises endal süüd Holsmer lükkab vastutuse laevalepingu sisu eest juhatusele (2) Male Lendorava elupaikade laiendamine pahandab põlevkivikaevandusi Majandus LHV aktsiaid märkis üle 5000 investori Mobiilside ajalugu Eestis – SMSiga Coca-Colast Mobiil-IDni Euroopa Komisjon soovitab vähendada soolist palgalõhet Veerandsada aastat tagasi jõudis Eestisse mobiilside majanduse lühiuudised Veerandsada aastat tagasi jõudsid Eestisse mobiilside ja kohvertelefonid Välismaa Intsest, Putin ja usk ehk kuidas Venemaa eurooplasi mõjutab (1) Vene võimud tahavad internetti ohjeldada, aga ei tea, kuidas Koduvägivallavastane konventsioon sai mutta tampimisest hoolimata Läti ministri allkirja Välismaa lühiuudised Elu Sirtes: tõmbad sigaretti, saad piitsa (1) Arvamus Jaan Tooming: inimese elu vaevad ja rõõmud Martin Kukk: seadusemuudatus lõpetaks pardijahi, mis alati kohalike valimiste eel toimub (8) Rein Veidemann: kes aias, kes aias... Päeva karikatuur Maarja Vaino: kas elu väärtus kahaneb? (7) Postimees 1993. aastal: naftavarguses süüdistatuna antakse kohtu alla kolm meest Juhtkiri: erakooli eelised ei tohi tulla maksumaksja arvelt (4) Andres Ammas: riigikogulased ei vaja kahte tooli (2) Kultuur Kunstist intelligentsete masinate ajastul «Unditund», film legendaarsest Mati Undist Postimehe kinos Pööningult leitud filmirullidele oli talletatud ooper Sport Spordi lühiuudised Rock tõi finaali pinge, kuid Kalev pääses siiski Jäähoki MM: noor staar, treeneri talisman ja üllatused USA võimud sekkuvad Venemaa dopingusaagasse Rahvusnaiskonna uus tulemine Kolm rasket kuud ookeani taga lennutasid Kivioja Riosse Tallinn Kas Savisaar hakkab abilinnapeadega arveid õiendama? Tarbija Sirelite lummuses Katse: päike kodukeemia asemel AK Kunstist intelligentsete masinate ajastul Tartu ERMi avamise kuupäev sattus kahtluse alla (2) Indiefest korraldab sõbraliku muusikapeo Smartovkade vastu on tunda elavat huvi (3) Abituriendid sõuavad omatehtud parvega lõpupeole Eakas mees peab kiirabi hoolimatuks – arstid selgitavad (5) Timo Reinthal: perevägivald ei tohi jätta ükskõikseks Päevapiltnik tegi taludes kunstpilte Kristo Põllu: poole miljardi eeskõneleja Matkajad pedaalivad kokku Põltsamaale Nemad keedavadki muudkui uusi suppe kokku Salvesti omanik Veljo Ipits: alguses oli sihiks kasum, nüüd on tehasest saanud südameasi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kristo Põllu: poole miljardi eeskõneleja

2 min lugemist
Kristo Põllu FOTO: Erakogu

Euroopa Liidust on räägitud üht- ja teistpidi – olgu teemaks pagulased, julgeolek, kaubandus, välispoliitika või liitumisest alates Eestisse voolanud eurotoetused. Vaatame kas või Tartus ja Tartumaal korraks ringi. On ju võimatu mitte märgata Euroopa Liidu fondide toel teoks saanud muutusi. 

Ent me ei liitunud Euroopa Liiduga ainult raha pärast. Kasud ja õigused, kohustused ja kulud käivad käsikäes.  Üks kohustustest langeb meie õlule 1. jaanuaril 2018 – Euroopa Liidu nõukogu eesistumine. Eesti esimene eesistumine tähendab, et hakkame rahvusvahelisel areenil täitma üht tähtsamat rolli, mis meile iseseisvuse taastamise järel osaks on saanud. 

Ettevõtmise mastaapsust võib iseloomustada arvudega. Poole aasta sisse mahtuva 130 tööpäeva jooksul tuleb meil juhtida Brüsselis umbes 2000 kohtumist Euroopa Liidu nõukogus ja pidada nõukogu nimel paarsada kõnelust europarlamendiga seaduste vastuvõtmiseks. Eestisse on kavandatud ligikaudu 200 üritust, mis toovad siia 20 000 – 30 000 külalist. 

Eesistumisega on otseselt seotud umbes 1300 inimest, kellest 1000 tegelevad sisu ning 300 logistika- ja tugiteenustega. Meie Brüsseli esindus kasvab selleks ajaks rohkem kui kaks korda, umbes 200 inimeseni. 

Jah, see läheb riigile väga palju maksma. Ent 75 miljonit eurot nelja aasta peale on investeerimist väärt.

Miks on see meie seni suurim väljakutse? Selle käigus selgub Eesti oskus juhtida suuri protsesse, tuues kokku erinevad töökultuurid ja arusaamad. Eesistuja ei otsusta teiste riikide ja Euroopa Liidu eest, vaid peab oma huve tagaplaanile lükates looma kompromisse. Eesistuja on teiste liikmesriikide teenistuses, mitte euroliidu direktor. Kõik teised hindavad eesistujat just selle järgi, kas või kui hästi suudetakse jääda neutraalseks. 

See toob kaasa laia rahvusvahelise tähelepanu. Eesistumise edulugusid peame ise müüma ja meil on sellest palju võita. Peame mõistma, et me ei räägi eesistujana ainult Eesti eest. Pool aastat on meie kohus rääkida maailmaareenil 500 miljoni inimese eest ja esindada maailma üht majanduslikult arenenumat piirkonda. 

Mis meil sellest kõigest kasu on, küsib pragmaatiline eestlane. Liikmesusest tulenevat kohustust kõrvale jättes on kaalul palju. Eesistumise kasumiks on oskus paremini kaitsta Eesti huve, oskus mõjusamalt tegutseda Brüsselis.

Olen näinud Brüsselis kõrvalt 22 eesistujat ja võin kinnitada, et pärast oma eesistumist suudab üks riik tegutseda tervikuna efektiivsemalt kui varem. Eesistumise eel tutvume mänguväljaga, õpime selgeks kõik teemad, osalejate huvid ja otsustajad. Kohtume regulaarselt võtmepartneritega, et ehitada üles usalduslik side – ja see on Brüsselis hindamatu väärtusega. Kogu see «valuuta» jääb meile meie inimestena alles.

Seotud lood
    18.05.2016 20.05.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto