Sisukord
Majandus
Postimees
19.05.2016
Eesti Horoskoop Palju õnne Dilbert Eesti lühiuudised «Unditund», film legendaarsest Mati Undist Postimehe kinos Mis saab erakoolidest alates 2020. aastast? Part tegi Türil pesa lilleamplisse Kas Savisaar hakkab abilinnapeadega arveid õiendama? Bussijuhid nõudsid üle Eesti palka juurde Pööningult leitud filmirullidele oli talletatud ooper Leedo: poliitilise toetuse hind oli neli miljonit (1) Holsmeri advokaat eksitab avalikkust Kiil ei näe laevaehituse venimises endal süüd Holsmer lükkab vastutuse laevalepingu sisu eest juhatusele (2) Male Lendorava elupaikade laiendamine pahandab põlevkivikaevandusi Majandus LHV aktsiaid märkis üle 5000 investori Mobiilside ajalugu Eestis – SMSiga Coca-Colast Mobiil-IDni Euroopa Komisjon soovitab vähendada soolist palgalõhet Veerandsada aastat tagasi jõudis Eestisse mobiilside majanduse lühiuudised Veerandsada aastat tagasi jõudsid Eestisse mobiilside ja kohvertelefonid Välismaa Intsest, Putin ja usk ehk kuidas Venemaa eurooplasi mõjutab (1) Vene võimud tahavad internetti ohjeldada, aga ei tea, kuidas Koduvägivallavastane konventsioon sai mutta tampimisest hoolimata Läti ministri allkirja Välismaa lühiuudised Elu Sirtes: tõmbad sigaretti, saad piitsa (1) Arvamus Jaan Tooming: inimese elu vaevad ja rõõmud Martin Kukk: seadusemuudatus lõpetaks pardijahi, mis alati kohalike valimiste eel toimub (8) Rein Veidemann: kes aias, kes aias... Päeva karikatuur Maarja Vaino: kas elu väärtus kahaneb? (7) Postimees 1993. aastal: naftavarguses süüdistatuna antakse kohtu alla kolm meest Juhtkiri: erakooli eelised ei tohi tulla maksumaksja arvelt (4) Andres Ammas: riigikogulased ei vaja kahte tooli (2) Kultuur Kunstist intelligentsete masinate ajastul «Unditund», film legendaarsest Mati Undist Postimehe kinos Pööningult leitud filmirullidele oli talletatud ooper Sport Spordi lühiuudised Rock tõi finaali pinge, kuid Kalev pääses siiski Jäähoki MM: noor staar, treeneri talisman ja üllatused USA võimud sekkuvad Venemaa dopingusaagasse Rahvusnaiskonna uus tulemine Kolm rasket kuud ookeani taga lennutasid Kivioja Riosse Tallinn Kas Savisaar hakkab abilinnapeadega arveid õiendama? Tarbija Sirelite lummuses Katse: päike kodukeemia asemel AK Kunstist intelligentsete masinate ajastul Tartu ERMi avamise kuupäev sattus kahtluse alla (2) Indiefest korraldab sõbraliku muusikapeo Smartovkade vastu on tunda elavat huvi (3) Abituriendid sõuavad omatehtud parvega lõpupeole Eakas mees peab kiirabi hoolimatuks – arstid selgitavad (5) Timo Reinthal: perevägivald ei tohi jätta ükskõikseks Päevapiltnik tegi taludes kunstpilte Kristo Põllu: poole miljardi eeskõneleja Matkajad pedaalivad kokku Põltsamaale Nemad keedavadki muudkui uusi suppe kokku Salvesti omanik Veljo Ipits: alguses oli sihiks kasum, nüüd on tehasest saanud südameasi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Veerandsada aastat tagasi jõudis Eestisse mobiilside

5 min lugemist
NMT telefonid FOTO: Erakogu

Võib tunduda uskumatuna, aga veel 25 aastat tagasi puudusid meie elust kõned vabas looduses, SMSid, e-kirjad ja veebilehed. Info liikus suust suhu, juhtme otsas kaugekõnesid pidades, kuskil teadeteagentuuris oli vist töös ka teletaip ja laevadel morseaparaadid. Tavatelefoni järjekorras tuli seista aastaid. Siis aga juhtus midagi. Midagi, mis kandis sõnumit «tule, osta ja helista kohe».

Aasta oli 1991, kui sündis Eesti-Soome-Rootsi (vastavalt Eesti Telekom, Telia ja Sonera) ühisettevõte Eesti Mobiiltelefon ning nimele kohaselt sai see hakkama millegi siinmail enneolematuga: hiliskevadel avati Eesti esimene mobiilsidevõrk.

Veelgi enam – äsja oli maailm avanenud ka reisimiseks ja nii sai Põhjamaades, Baltimaades ja ka Venemaa lähialadel liikudes ka helistada. Kuidas see samm nüüdseks meie elu on muutnud, teame kõik.

Täpsemalt sai mobiiliajastu Eestis alguse 1991. aasta 1. juunil, mil EMT avas NMT 450 tehnoloogial põhineva mobiilivõrgu ning käputäiel eestimaalastel oli rahaliselt võimalik endale mobiiltelefon soetada.

«Mäletan, et Eestisse toodi toona vaid mobiilside tugijaamad, mis olid kõik Soome keskjaama küljes,» meenutas Postimehele mobiilside maaletoomise juures olnud Ando Meentalo, praegune Telia Eesti IT-teenuste arenduste juht. «Nii et ka esimesed siin antud mobiilinumbrid olid tegelikult Soome omad.»

Seega oli Tallinnas vähemalt esimestel kuudel tegemist lihtsalt Soome mobiilsidevõrgu leviala laienemisega Eestisse – kõik mobiilikõned käisid põhjanaabrite keskuse kaudu.

Oma keskjaama ja Eesti +372 algusega Eesti mobiilinumbrid saime me aasta hiljem. Tegelikult oli see teretulnud vaheldus tavaliselt ülekoormatud Moskva keskjaamale, läbi mille liikusid kõik tavatelefonidelt võetud rahvusvahelised kõned ja mis oli enamiku ajast hõivatud. 

«Vähe teada on aga fakt, et tollal avati ka uue põlvkonna NMT900 esimesed tugijaamad Tallinnas ja Kundas ja seda Põhjamaades liitunud klientidele,» sõnas Meentalo.  

Just noor tehnoloogia tõi kaasa selle, et Eesti esimesed mobiiltelefonid oli tõelised kohvrid – vinnad rihmaga üle õla ja kui rääkida soovid, siis tõmbad 30-sentimeetrise antenni välja.

Seejuures ei leppinud nutikad eestlased juba algusest peale sellega, et kasutada võrku vaid rääkimiseks. Põhiteema oli muidugi uuel viisil rääkimine ise, mis siis, et kõned võrgu äärealadel kõvasti ragisesid. Seejärel sai teatavaks teinegi revolutsiooniline uuendus – mobiiltelefoniga võib ühendada faksiaparaadi ja nii paberite koopiaid edastada. Lühisõnumite vahendamine oli sel ajal veel tundmatu nähtus.

«Pooleldi naljatledes võiks öelda, et internet oli ka selles võrgus väga selgelt olemas, analoogmodemi liitmist sai isegi proovitud,» meenutas Meentalo. «Rekordkiiruseks saime vist internetil kuskil 9600 bitti sekundis, parimatel hetkedel 14 400 bitti sekundis.»

Kuskil viis-kuus kilo kaaluvate kohvertelefonide enda funktsioonide nimekiri polnud just pikk – kõnede pidamise kõrval sai valida kolme tugevusega kolme erineva telefonihelina vahel ja ohtralt akut laadida. Kõik.

«Mäletan ka telefone, millel displeid polnud, oli vaid LED-tuluke, mis vilkus korraks, kui numbrit valisid, kinnitamaks, et nupuvajutus sai registreeritud. Aga numbrit ennast ei näinud, vahel oli üllatusi,» sõnas Meentalo.

Telefon Moskvitši vastu

Mobiiltelefonide hinnad oli sel ajal üle mõistuse kõrged, makstes praeguses vääringus ca 1500 eurot, samas kui keskmine kuupalk jäi kümne euro kanti. Helistamisega oli põhimõtteliselt sama lugu – mõne minuti pikkune mobiilikõne võis võrduda keskmise kuupalgaga. Sellest tulenevalt oli mobiiliajastu algus üsna tagasihoidlik ning 1991. aasta lõpus kasutas EMT teenuseid 150 klienti. Ühena esimestest sai välisministeerium eesotsas minister Lennart Meri omale soomlaste käest kaks seadet augustiputši ajal kasutamiseks.

«Päris palju kasutajaid oli tihti Põhjamaades käivate logistikafirmade seas, natuke oli hämarat klientuuri, ka rahandusettevõtete töötajate seas mäletan kasutajaid,» meenutas Ando Meentalo. «Kui mul töölt koju minnes telefon kilekotiga käes juhtus olema ja see helises, siis vaadati mind kui pursuid. Umbes nii, et miks ma siis juba seda trammi ära ei osta. Tuttuue Moskvitši vahetamine mobiiltelefoni vastu tundus täiesti loomuliku tehinguna.»

Esimesed siin nähtud kahe telliskivi suurused mobiiltelefonid pärinesid sellistelt tootjatelt nagu Nokia, Ericsson, Motorola ja Alcatel. «Alcateli telefonid oli eriti kuum teema, kuna need olid igas mõõdus kolm sentimeetrit lühemad. Õlarihm oli paraku ka selle seadme puhul vältimatu,» sõnas Meentalo.

Üsna pea hakkas mobiili leviala Tallinnast vaikselt väljapoole ronima – mööda suuremaid maanteid ja peamistesse keskustesse. Nii näiteks mäletab Meentalo selgelt, et ehituspoistega sõideti Tartusse ikka läbi Viljandi. «Üle Viljandi minnes oli NMT leviala alati olemas, otse minnes olid trassil vahepeal suured augud,» üles ta. Seega 15-vatine kolakas tagaistmele ja sõit võis alata.

Arveldati valuutas

Mobiiliarvete eest tasumine käis rublaaja lõpus loomulikult vaid välisvaluutas. Esindustesse tuldi kohale kümneste markade, dollarite ja Prantsusmaa frankidega, kus läks siis hoogsaks konverteerimiseks.

Meentalo sõnul on seoses sellega üle elatud igasuguseid lõbusaid aegu. «Kreutzwaldi tänava esinduse töötajatel olid Eesti Pangas trükitud valuutakursid ees ja kuna põhiarveldus käis markades, siis teisendati kõik rahapakid just sellesse vääringusse,» meenutas ta. «Rääkimata sellest, et kogu kliendibaas ei olnud mitte arvutites, vaid perfokaartidel ning kõnede eest tasumiseks saabusid Soomest pidevalt suured pakid kõneeristustega.» Meentalo enda esimeseks tööks EMTs oligi otsida klientide eristuste hulgast USA kõnesid, mis ekslikult valesti hinnastatud, ja siis neid pikkuse ja minutihinna alusel korrigeerida. 

Sel ajal tegi ettevõte ka üsna optimistliku prognoosi klientide arvu suhtes – nimelt hinnati siis, et Eestis on turgu umbes 6500 mobiilikasutajale. Nagu mitmete maailma muutnud tehnoloogiate puhul varemgi ette on tulnud, alahinnati 1990ndate alguses tublisti ka mobiilivaldkonna potentsiaali.

KOMMENTAAR

Alo Jalgma,

Tele2 baasvõrgu juht, tööl juba Q GSMi aegadest

Meie pole NMT tehnoloogiat, millega EMT alustas, kunagi kasutanud, tulime kohe turule GSMiga ja kõned olid algusest peale kohalikud, ei käinud läbi välisriikide. Kui NMT on analoogside, siis GSM on juba samm edasi ehk digitaalside.

Esimesed Q GSMi tugijaamad olid Siemensi tugijaamad GSM900, mis töötasid 900 MHz sageduse peal. 28. aprillil 1997 avas Q GSM oma mobiilsidevõrgu 21 sellise tugijaamaga. Esimesed mastid olid suuremates tõmbekeskustes nagu Narva, Pärnu, Tartu, Tallinn ja aasta lõpuks oli tugijaamasid juba 62.

Algusaegadel oli võrku väga lõbus ehitada: tore oli minna kuhugi, kus polnud enne üldse mobiilsidelevi, ja lülitada esimene tugijaam sisse. 1. augustil 1997 käisime näiteks Viljandis niimoodi levi avamas – hommikul levi polnud, õhtul töötas. Samal päeval lülitati mobiilside tööle ka Kärdlas ja Haapsalus.

Q GSM põhjustas mobiilsideturul revolutsiooni sellega, et tuli turule väga odavate mobiiltelefonidega ja eesmärgiga muuta telefon kättesaadavaks igaühele, ka tavakliendile. Esimene populaarseim telefon, mis massidesse jõudis, oli Motorola d460, mis maksis 2500 krooni, paljude jaoks terve kuupalga. See on selline suur telefon, kuhu läks pangakaardisuurune SIM-kaart sisse ning peale kõnede ja SMSide see telefon eriti midagi teha ei osanud.

Kui alguses toimis võrk sagedusel 900 MHz, siis millenniumivahetuseks olid kasutatavad mobiilsidemahud kasvanud nii suureks, et võtsime lisaks kasutusele GSM1800 tugijaamad ehk 1800 MHz sageduse. See aga tuli kasutusele pigem linnades ning sellevõrra ehitasime maapiirkondadesse 900 MHz-il toimetavaid tugijaamasid juurde. Algul ei toetanud telefonid 1800 MHz sagedust või korraga mitut sagedust. Mäletan, et oli ka selline telefonimudel, mis toetas ainult 1800 MHz sagedust ja sellega sai rääkida Kaubamaja ees, aga sealt liikuda ei saanud, sest kõne oleks katkenud. Hiljem jõudsid järele ka telefonid ja toetasid juba kahte sagedust korraga.

Teine hetk, mil Q GSM sidemaailmas hinnarevolutsiooni tekitas, oli 2000. aastal, kui Dünamo pakett välja tuli. Senini oli kõneminutihind Q GSMi võrgus seitse krooni, konkurentidel isegi rohkem, aga Dünamo paketis maksid kõik kõned 2,5 krooni minut, mis tekitas meie poodidesse mitmesajameetrised järjekorrad.

Kui Tele2 Q GSMi ära ostis, hakkas võrgu leviala oluliselt laienema. 2003. aastal lisandus juba GPRS-andmeside.

Võrreldes algusaegadega on mobiilsidemahud uskumatult kasvanud. Algul oli vaid GSM, kõned ja SMSid. Pärast seda tuli juurde andmeside, MMSid, siis 3G ja hiljem 4G. Mobiilside ei saa kunagi valmis.

Seotud lood
    18.05.2016 20.05.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto