Vene võimud tahavad internetti ohjeldada, aga ei tea, kuidas

Andrei Soldatov möödunud nädalavahetusel Tallinnas, kus ta esines Lennart Meri konverentsil. FOTO: SCANPIX

Venemaal on internetti neli aastat tsenseeritud, kuid päris õiget kontrollimeetodit pole ikkagi suudetud leida, sõnas äsja Tallinnas Lennart Meri konverentsil esinenud Vene ajakirjanik ja riigi julgeolekuteenistuste ekspert Andrei Soldatov.
 

Tellijale Tellijale

Kui tsenseeritud internet Venemaal praegu on?

Meil on internetti peaaegu neli aastat tsenseeritud ning praeguseks on blokeeritud umbes 1,2 miljonit veebilehte. Nii et selles mõttes on Venemaa internet väga tugevalt tsenseeritud. See ei tähenda aga, nagu poleks internetikasutajatel võimalik keelatud saitidele juurde pääseda, sest tegelikult on süsteem toores ja õhuaukudega. Piisab, kui kasutada väga lihtsaid vahendeid, pole isegi vaja Tori (internetis anonüümsust võimaldav süsteem – toim) installida, piisab ainuüksi Google Translate’ist (seda saab kasutada puhverserverina – toim).

Asi seisneb selles, et süsteem pole tegelikult ehitatud saitide blokeerimiseks, vaid hirmu levitamiseks, eesmärk on see, et kasutajad, ajakirjanikud ja eksperdid hakkaks veebis ise enesetsensuuri rakendama. Nii et süsteem pole niivõrd tehnoloogiline, vaid põhineb pigem pelgusel.

Milliseid saite blokeeritakse?

See on väga põnev küsimus, sest meil on neli musta nimekirja. Kõik algas väga naiivselt, hakati blokeerima pedofiilia, lasteporno ja muu sellisega seotud lehekülgi. Aga kui interneti piiramise seadus hakkas 2012. aasta novembris ametlikult kehtima, oli üsna selge, et seda hakatakse kasutama poliitilistel eesmärkidel.

Esimesed sellistel põhjustel ametlikult blokeeritud leheküljed pärinevad 2014. aastast. Tol kevadel, peaaegu kohe pärast Krimmi annekteerimist, blokeeriti koos Aleksei Navalnõi blogiga kolm vene suuremat sõltumatut uudistesaiti: Ej.ru, grani.ru ning kasparov.ru. Ettekäändeks toodi, et need aitavad seadusvastaseid proteste korraldada. Kõik veebilehed viisid asja kohtusse, kuid seal öeldi neile, et mingile konkreetsele ebaseaduslikule artiklile ei saa küll viidata, kuid leiame, et kogu teie veebilehtede olemus kutsub üles lubamatule protestile. Muidugi oli tegelik põhjus poliitiline.

Kas Vene võimud näevad internetti suure ohuallikana?

Jah. See on üsna huvitav teema. Nende meelest on see praegu suurim oht Vene poliitilisele stabiilsusele. Tegemist on enamjaolt psühholoogilise fenomeniga, sest 1999. ja 2000. aastast alates on Vene võimud ja Kreml olnud otsekui mingis – totaalselt enda väljamõeldud – tagaajamismängus USA välisministeeriumiga.

18.05.2016 20.05.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto