Sisukord
Arvamus
Postimees
19.05.2016
Eesti Horoskoop Palju õnne Dilbert Eesti lühiuudised «Unditund», film legendaarsest Mati Undist Postimehe kinos Mis saab erakoolidest alates 2020. aastast? Part tegi Türil pesa lilleamplisse Kas Savisaar hakkab abilinnapeadega arveid õiendama? Bussijuhid nõudsid üle Eesti palka juurde Pööningult leitud filmirullidele oli talletatud ooper Leedo: poliitilise toetuse hind oli neli miljonit (1) Holsmeri advokaat eksitab avalikkust Kiil ei näe laevaehituse venimises endal süüd Holsmer lükkab vastutuse laevalepingu sisu eest juhatusele (2) Male Lendorava elupaikade laiendamine pahandab põlevkivikaevandusi Majandus LHV aktsiaid märkis üle 5000 investori Mobiilside ajalugu Eestis – SMSiga Coca-Colast Mobiil-IDni Euroopa Komisjon soovitab vähendada soolist palgalõhet Veerandsada aastat tagasi jõudis Eestisse mobiilside majanduse lühiuudised Veerandsada aastat tagasi jõudsid Eestisse mobiilside ja kohvertelefonid Välismaa Intsest, Putin ja usk ehk kuidas Venemaa eurooplasi mõjutab (1) Vene võimud tahavad internetti ohjeldada, aga ei tea, kuidas Koduvägivallavastane konventsioon sai mutta tampimisest hoolimata Läti ministri allkirja Välismaa lühiuudised Elu Sirtes: tõmbad sigaretti, saad piitsa (1) Arvamus Jaan Tooming: inimese elu vaevad ja rõõmud Martin Kukk: seadusemuudatus lõpetaks pardijahi, mis alati kohalike valimiste eel toimub (8) Rein Veidemann: kes aias, kes aias... Päeva karikatuur Maarja Vaino: kas elu väärtus kahaneb? (7) Postimees 1993. aastal: naftavarguses süüdistatuna antakse kohtu alla kolm meest Juhtkiri: erakooli eelised ei tohi tulla maksumaksja arvelt (4) Andres Ammas: riigikogulased ei vaja kahte tooli (2) Kultuur Kunstist intelligentsete masinate ajastul «Unditund», film legendaarsest Mati Undist Postimehe kinos Pööningult leitud filmirullidele oli talletatud ooper Sport Spordi lühiuudised Rock tõi finaali pinge, kuid Kalev pääses siiski Jäähoki MM: noor staar, treeneri talisman ja üllatused USA võimud sekkuvad Venemaa dopingusaagasse Rahvusnaiskonna uus tulemine Kolm rasket kuud ookeani taga lennutasid Kivioja Riosse Tallinn Kas Savisaar hakkab abilinnapeadega arveid õiendama? Tarbija Sirelite lummuses Katse: päike kodukeemia asemel AK Kunstist intelligentsete masinate ajastul Tartu ERMi avamise kuupäev sattus kahtluse alla (2) Indiefest korraldab sõbraliku muusikapeo Smartovkade vastu on tunda elavat huvi (3) Abituriendid sõuavad omatehtud parvega lõpupeole Eakas mees peab kiirabi hoolimatuks – arstid selgitavad (5) Timo Reinthal: perevägivald ei tohi jätta ükskõikseks Päevapiltnik tegi taludes kunstpilte Kristo Põllu: poole miljardi eeskõneleja Matkajad pedaalivad kokku Põltsamaale Nemad keedavadki muudkui uusi suppe kokku Salvesti omanik Veljo Ipits: alguses oli sihiks kasum, nüüd on tehasest saanud südameasi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: erakooli eelised ei tohi tulla maksumaksja arvelt

2 min lugemist
Tartu Erakool FOTO: Margus Ansu

Eraüldhariduskoolide rahastamine on olnud Eesti ühiskonnas pikalt tüliküsimuseks. 2011. aasta seadusemuudatus pani omavalitsusele kohustuse maksta kinni erakoolide majakulud võrdsetel alustel munitsipaalkoolidega. Sellest ajast on olnud õhus riigi rahastuse katkemine, ent mai algul otsustas valitsus, et erakoolide rahastamine jätkub vähemalt 2019. aastani, kuid tulevast aastast tehakse seda 75 protsendi ulatuses kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest, aga mitte üle 87 euro õpilase kohta.

Küsimus pole selles, kas erakoolid on halvad või head. Põhimõtteliselt ei peaks riik andma garantiid, et maksab kinni mistahes eraalgatuse, ning põhimõtteliselt peaks omavalitsus saama otsustada, millist koolivõrku tema territooriumil on vaja. Selle osaks võivad kahtlemata olla ka erakoolid.

Suures plaanis vaatab meile arvudest vastu see, et kulutame hariduses liiga palju hoonetele. Seda ka meiega sarnase hajaasustusega ning samas kliimavöötmes oleva Soomega võrreldes. 2011. aastal kehtima hakanud süsteem kohustab maksumaksjaid kinni maksma erakoolide hoonekulud, kuid seejuures pole omavalitsusel ega riigil mingit hooba, mis need kulud kontrolli all hoiaks.

Olemuselt on 2011. aasta muudatus üks kehva tendentsi näidetest – nii-öelda Savisaare eriseadus. Kuna Tallinna linnavalitsus ajas erakoolide rahastamisega pikalt sisuliselt kiusu, ilmus seaduse menetlemisel riigikogus sinna ootamatult punkt, mis kohustas omavalitsusi erakoolide hoonekulusid kinni maksma. Riigikohus leidis aga, et omavalitsusele ei saa sellist kohustust panna ning seega jäid kulud riigieelarve kanda. Kas lihtsalt siiralt heast tahtest või Tallinna erakoolide lobitööst põhjustatuna sündis seadusemuudatus, millest ongi saanud alguse praegune olukord.

Erakoolidel on meie koolisüsteemis kahtlemata oma koht ning isegi siis, kui mõne ametnikust või poliitikust «süsteemihalduri» meelest pole konkreetsel koolil seda kohta, on tegu ometi vaba eraalgatusega, olgu kooli asutaja või lapsevanemate poolt. Isegi kui enamik erakoole pole tegelikult teab mis haridusuuendajad, on põhimõtteline võimalus konkurentsiks avaliku võimu peetavate koolidega vajalik.

Need argumendid ei ole aga kandvad, kui on ootus, et avalik võim maksaks kinni peaaegu kõik erakoolide kulud. Avaliku võimu ülesanne on tagada ühtluskooli põhimõtetele vastav haridus kõigile Eesti lastele ning just ühtluskool on see, mis tasandab näiteks vanemate sotsiaal-majanduslikest tunnustest tulenevaid erinevusi ning annab kõigile Eesti noortele suhteliselt võrdsema stardipositsiooni, kui see oleks ilma maksumaksja rahastatava ühtluskoolita. Seega ongi erakoolid omad, mitte võõrad, ja neil on oma roll, ent nende eelised ei tohi tulla maksumaksja ning sisuliselt ülejäänud ühiskonnaliikmete arvelt.

Seotud lood
18.05.2016 20.05.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto