Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Postimees 1910. aastal: meie söögikohtade viletsus

I maailmasõja aegne supiköök Berliinis. FOTO: SCANPIX

Meie linna söögimajade hulga seast on vähe niisuguseid, mis tõepoolest kiitust ära teeninud oleks. Ilma et nende nimetusi puudutada, võib ütelda, et nad tervishoiulisest seisukohast väga ja väga halvasti sisse seatud on.

Kõik söögimajapidajad on enam-vähem ainult äriajajad, kes katsuvad, kuidas parem oleks oma taskut täita; mis aga sellesse puutub, kas toidutarvitajad ka hästi toidetud saavad, siis ei võta nad vaevaks sellepääle mõteldagi. Iseäranis halb selles asjas on õppiva nooresoo seisukord, kes oma kõhtu otse piinama peab. Läksid täna söögimajasse, aga vaata homme on sul sisekonnas niisugune «mäng», ja ülehomme tõuseb valu, ja missugune valu veel… Jooksed arsti juurde! /…/

Ei või ju igaüks meie seast toidu-olluste hääduse ja värskuse järel valvata, päälegi ei ole meil õigust kõiki söögimajade pidajaid kontrollerida. /…/

See on täielikult tervishoiu kommisjoni asi, peab vastama. Ainult tema päralt on tema otsekoheste kohuste terasem tähelepanemine, ja ainult tema lohakus ja hooletus on, mis niisuguste kurbade järelduste juurde viivad. Järelduste juurde, mis, et mitte teravamalt ütelda, suurt põlastust nende linnakodanikkude keskel sünnitavad, kes mitmesugustel põhjustel sunnitud on mitmesugustes söögimajades ennast toitma. 20.05.1910

19.05.2016 21.05.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto