Juhtkiri: neli sidrunit ja prillikivid

Need, kes annavad ja võtavad altkäemaksu, ei lähe mõistagi oma mustade tegudega linna peale kelkima. Jäljed paistavad aga välja. Nii konkurendid kui ka kõrvalseisjad hakkavad küsima, miks on üks või teine otsus tehtud moel, mis ei lähe arusaamaga mõistlikust ja ausast asjaajamisest sugugi kokku.

Inimesed ju räägivad omavahel ning kujundavad selle põhjal hoiakuid olude ning ka poliitilise võimu suhtes. Kõige väärtuslikum, mida korruptsioon kahjustab, ongi usaldus.

Kui mängus on poliitikud, siis läheb asi mitmes mõttes oluliselt hullemaks. Poliitikutel on reeglite kehtestamise võim. Kõrgkorruptsiooni üks näide pole enam mitte lihtsalt reeglite rikkumine, vaid reeglite muutmine korruptiivsete huvide järgi. Kui põhiseadus ütleb, et kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, siis kõrgkorruptsioon tähendab sisuliselt selle võimu rahvalt röövimist.

Kuhu see võib äärmuseni arendatuna välja viia, saate lugeda tänasest lehest Aleksei Navalnõi intervjuust. Tema sõnul ütleb Venemaa kodanike firmade suur hulk Panama paberites, et «mitte keegi Venemaa ärimeestest – isegi võimudele lähedal seisvatest ärimeestest – ei usu seadusesse, kohtusse ega omandiõigusse.»

Hea sõnum on see, et Eestis jõuavad korruptiivsed teod varem või hiljem uurimiseni ja kohtusaali. Keskerakonna kampaaniameister on avalikkuses jutuks olnud lugematutel kordadel. Seda tihtipeale eetilisi piire kompavate ja neist üle astuvate kampaaniavõtetega. Nüüd on talle aga esitatud kahtlustus erakonnale suures ulatuses keelatud annetuse tegemisele ning vastuvõtmisele kaasaaitamises.

Uut valgust, ent kahtlemata mitte täit selgust, on see nädal toonud ka Tallinna Sadamas toimunule. Vjatšeslav Leedo kinnitas kohtus, et Tallinna Sadama endine juhatuse liige Allan Kiil rääkis parvlaevakonkursi ettevalmistamise ajal toetusest ja osutas oodatavale summale joonistades paberile neli sidrunit (limon – miljon). Hiljem kordas Tallinna Sadama toonane juhatuse esimees Ain Kaljurand, et Leedol ja tema partneritel on vaja poliitilist toetust ja siis liiguvad asjad ilusasti.

Seda, kas nad lihtsalt etendasid poliitilise toetuse vahendajaid ja lootsid sellise jutuga endale suuremat altkäemaksu välja rääkida või oli selle looga tõesti seotud ka poliitikuid, pole praegu teadaoleva põhjal võimalik tõsikindlalt öelda. Tõendid peavadki jõudma kohtusse, kus neid kaalutakse ja hinnatakse ning langetatakse seaduslik otsus.

Ajakirjanduse ülesanne on aga kriitiliselt jälgida neid, kelle käes on poliitiline ja majanduslik võim. Ükski ajakirjanik ei langeta kohtuotsuseid, aga riikides, kus leheruumi täidetakse üksnes juttudega poliitikute prillikivina puhas olemisest, kaovad peale ajakirjandusvabaduse õige kiirelt ka muud vabadused ja õiglus.

Seotud lood
    20.05.2016 23.05.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto