N, 19.05.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Isegi Venemaa suurrahvas tatarlased peavad võitlema oma keele nimel

Jaanus Piirsalu
, reporter
Isegi Venemaa suurrahvas tatarlased peavad võitlema oma keele nimel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 9
Rahvuslike tähtpäevade puhul püüavad eneseteadlikumad tatari naised  kanda vähemalt rahvuslikku naiste peakatet.  Kaks tatari naist rahvuspoeet Ğabdulla Tuqay 130 sünniaastapäeva pidustusel Kaasani kesklinnas. Taustal paistab ka suhteliselt harva Kaasanis silma hakkav ladina tähestikus kirjutatud tatarikeelne asutuse nimi – Tatari rahvusraamatukogu üks hoonetest.
Rahvuslike tähtpäevade puhul püüavad eneseteadlikumad tatari naised kanda vähemalt rahvuslikku naiste peakatet. Kaks tatari naist rahvuspoeet Ğabdulla Tuqay 130 sünniaastapäeva pidustusel Kaasani kesklinnas. Taustal paistab ka suhteliselt harva Kaasanis silma hakkav ladina tähestikus kirjutatud tatarikeelne asutuse nimi – Tatari rahvusraamatukogu üks hoonetest. Foto: Jaanus Piirsalu

Tatarimaa pealinna Kaasani klubides on tekkinud uus mood: kolmapäevaõhtuti jätavad DJd kõik oma inglis- ja venekeelsed plaadid koju ning mängivad ainult tatarikeelset muusikat folgist rokini. Ja rahvast käib nendel õhtutel üha rohkem, kinnitavad Kaasani tudengid.

«Ma arvan küll, et tatari keele rääkimine on noorte hulgas popp,» ütleb Kaasani ülikooli matemaatikatudeng Airat. «Tudengite seas on see alati moodne olnud,» väidab tema kaaslane Ilvina.

Kuigi tatarlased on Venemaa suuruselt teine rahvas, peavad nad keeleküsimust tundlikuks teemaks, millele nad on Kremli meelehärmiks andnud päris tugeva poliitilise värvingu. Tatarlaste kaks põhinõudmist on järgmised: lubada keskkooli lõpus riigieksameid teha tatari keeles ning kasutada tatari kirjakeeles paralleelselt kirillitsaga ladina tähestikku.

Tatarlasi elab Venemaal 5,5 miljonit, neist kaks miljonit Volga keskjooksul Tatarstani vabariigis. Hoolimata tudengite Airati ja Ilvina optimismist suhtusid Postimehe küsitletud tatarlastest eksperdid keeleoskuse tulevikku skeptiliselt, kuigi ametlikult on tatari keelel  Tatarstanis vene keelega võrdne juriidiline staatus: mõlemad on vabariigi ametlikud keeled.

Üldine seisukoht oli, et kuna Venemaa haridussüsteem sunnib rahvusvähemusi rohkem õppima vene keeles, siis paratamatult tähendab see noorte emakeeleoskuse vähenemist isegi nii suure rahva seas nagu tatarlased. Mis siis rääkida Venemaa väiksematest põlisrahvustest.

Põhiline probleem on selles, et tatarlastest vanemad eelistavad oma lapsi järjest rohkem panna venekeelsetesse üldhariduskoolidesse, sest riiklikud lõpueksamid tuleb eranditult sooritada vene keeles.

«Olukord on selline, et meil pole kasulik panna oma lapsi tatarikeelsetesse koolidesse,» kurdab Ilfat Faizrahmanov, suurima tatarikeelse sõltumatu ajalehe Beznen Gazit peatoimetaja. «Meil siin luuakse ka Russkii mir’i (Vene maailm), mitte ei taheta seda luua ainult välismaal. Mina ei ole sellega igatahes nõus.»

Tagajärg on, et tatarikeelsete koolide arv väheneb. Miljonilinnas Kaasanis, kus elanikest moodustavad tatarlased enamiku, on vaid viiendik ehk 40 kooli tatarikeelsed. Lasteaedadest on tatarikeelsed neljandik ehk 83 lasteaeda.

Rahvuslasest peatoimetaja pole oma siiras meelepahas sugugi üksi. Sama meelt, et ainult venekeelsed lõpueksamid on ebaõiglased, on isegi Tatarstani kõrged riigiametnikud.

Juba 26 aastat Tatarstani parlamendis kultuurikomiteed juhtivale tuntud kohalikule kirjanikule Razil Valejevile läheb teema väga südamesse.

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Kultuur
Sport
Tarbija
Tartu Postimees
Tagasi üles