Sisukord
Arvamus
Postimees
26.05.2016
Eesti Mälumäng Maakonnahaigla ülalpidamine käib riigile ülejõu Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Parts: patsient oli väga raskes seisus Tagakülg Kahtlustus: Kajar Lember oli osaline hiigelkelmuses Naabritel hakkas surema jäetud koerast kahju Lavameister: valitseb täielik anarhia (3) Eesti-Läti piiril lõõmas ulatuslik metsatulekahju Loomeliidud on vastu lauluväljaku planeeringule Suveüritustel varitseb surmaoht (3) 700 lehekülge jälitamist Majandus Tööandjad pakuvad bussijuhtidele 18-protsendilist palgatõusu Eestis on tööjõuga päris halvasti (2) Rehviliit ei pea sunniraha määramist õiglaseks Majanduse lühiuudised Riik majandab siseriiklikel lendudel säästu piiril Sadama magusat alkotänavat juhitakse ministeeriumist (1) Rahapesu ohjamine aitas Läti rikaste klubisse (1) Välismaa Nadja Savtšenko jõudis tagasi kodumaale Türgil pole tarvis kahe peaga kotkast Firenze kuulsa silla lähedal varises kokku kaldapealne Erdoğan vihjab pagulaskraani avamisele Arvamus Ahto Lobjakas: riigi korruptsioonikultuur Potjomkini külas (2) Jaak Allik: «Savisaare protsess» kui propagandateos (1) Veljo Kaasik: kunst peatänava äärde Päeva karikatuur Juhtkiri: hilinenud sünnipäevakingitus Savtšenkole (1) Postimees 1995. aastal: Venemaa poliitvangide kaitse komitee nõuab Eesti vastu sanktsioone (1) Taavi Minnik: igamehemeedia ei asenda pärismeediat (2) Kultuur Eesti muusikud tegid Wroclawis ilma Film Eesti filmi suurmehest Jüri Sillartist Siri Kolu – maanteeröövlite maailma kuninganna Sport EOK kinnitas komisjonide juhid Spordi lühiuudised Agressiivne Kalev ei jätnud Rockile võimalust Lindpere seiklused: Bulgaaria vitamiinid, ohtlik tõstuk mägedes ja Ashton Kutcher ülakorrusel Dopingutont lämmatab Venemaad Eesti jalgpalli rokkstaar Joel Lindpere – alati täiega! Tarbija Teadlane hoiatab: kompostis võivad varitseda ohtlikud haigustekitajad Tartu Kallaste linnapea ootab Venemaalt rahalaeva (1) Kajar Lember pääses arestimajast Roosi tänava piirkonnas käivad suured korrastustööd Kuidas Lember linnale hea hinnaga käimla leidis Rattavõistlused pööravad Tartus liikluse pea peale Igav ja põnev labor – 40 000 vastust iga päev Kevadine ilm meelitas õpilased õue kauplema ja võistlema Head kokka tuleb otsida tikutulega (1) Tähtvere saab esimese kondiitriäri Meelelahutus Koomiks Sudoku

Taavi Minnik: igamehemeedia ei asenda pärismeediat

2 min lugemist
Taavi Minnik. FOTO: Erik Prozes

Eelmise nädala laupäeval toimus vihmase ilma kiuste Narva linnuse kõrval pargis järjekordne (eel-)arvamusfestival, kus muude teemade kõrval arutati kodanikuajakirjanduse ja nn suure meedia vahekorra üle. Ühe arutelu osalise suust jäi kõlama mõte, et nagu kunagi Liivi sõja päevil jõudsid kätte Pirita kloostri viimsed päevad, jõuab peagi kätte ka nn pärismeedia lõpp ning selle asendavad tulevikus kodanikuajakirjanduse projektid. See kuulub siiski utoopia valda.

Digitaalne revolutsioon ja interneti globaalne võidukäik alates 1990. aastatest on sügava jälje jätnud paljudesse inimese tegevusvaldkondadesse, muutes muuhulgas meediat. Kui veel veerandsada aastat tagasi võis ajakirjanik end tunda ühiskondliku hääletoruna, siis nüüd on ajakirjaniku ja publiku suhe tundmatuseni muutunud. Tänapäeval võib informatsiooni koguda, töödelda ja levitada teoreetiliselt igaüks, kelle telefon pilti teeb ning kel on ligipääs internetile.

Kodanikuajakirjandus on oluline kolmel põhjusel. Esiteks suudab see täita lüngad, mida traditsiooniline meedia ei jõua või ei suuda täita, teiseks stimuleerib kodanikuajakirjandus pärisajakirjanikke oma tööd tegema operatiivsemalt ja kvaliteetsemalt ning kolmandaks demokratiseerib kodanikuajakirjandus meediat, mida osaliselt kontrollivad suured meediaettevõtted. Kodanikuajakirjanduse vaieldamatu eelis on operatiivsus ja kiirus: meenutage kas või viimase aja terroriakte, kui esimesed fotod ja kaadrid sündmuspaikadest võtsid üles ja levitasid internetis tavalised pealtnägijad, veel enne kui esimesed võttegrupid kohale jõudsid.

Kuid kodanikuajakirjandusel on üks oluline läbiv puudus, nimelt ei järgi suurem osa selle esindajatest ajakirjanduses eksisteerivaid professionaalseid standardeid. See avaldub asjaarmastajate avaldatud informatsiooni madalas kvaliteedis, info on sageli ebatäpne, subjektiivne või ebakorrektne. Kui me vaatame kas või mõnda kodumaist kodanikuajakirjanduse projekti, siis näeme, et seal lokkab labasus, kuna nende päevakaja ei dikteeri ühiskondlik ning poliitiline problemaatika. Need on põhjused, miks ressursid, nagu Nihilist või Feministeerium jt ei suuda suretada välja traditsioonilist meediat, ehkki nendega seotud inimesed on seesugust lootust avaldanud.

Pigem võiks tulevikus tekkida traditsioonilise ja kodanikuajakirjanduse sügavam lõimumine. See protsess võiks olla eri kuju ning ulatusega, kuid lõpptulemus oleks see, et kodanikuajakirjandus ning traditsiooniline meedia eksisteeriksid endiselt teineteisest küll eraldi, kuid omavahel enam koostööd tehes. Juba praegu ostavad mitmed väljaanded «rahvareporterite» materjali. Tulevikus võiks kodanikuajakirjanduse ja traditsioonilise meedia sümbioos välja näha selline, et kodanikuajakirjanikud panevad kirja, mida näevad-kuulevad, professionaalne ajakirjanik aga vormib sellest kvaliteetse materjali.

Seotud lood
25.05.2016 27.05.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto