Sisukord
Arvamus
Postimees
25.05.2016
Eesti Savisaare advokaadid sukeldusid toimikutesse Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Palju õnne Nägemiseks ei pea tingimata silmadega vaatama Mullu oli Eestis seitse tulumiljonäri Savisaar esineb volikogu eel «suure kõnega» Tartu linnavõimu suur altkäemaksuskandaal Majandus Estonian Airiga läks halvasti, sest kõik tehti valesti Majanduse lühiuudised Helenius Estonian Airist: vastuseid ei ole Michal: Eestis on vaja riigiabiteemalist kompetentsi tugevdada Lennuamet üritas Estonian Airi riskidest teatanut vallandada (6) Karis: kardan, et Estonian Air pole lihtsalt halb üksiknäide valikute langetamisest valitsuses Välismaa Obama üllatab ajaloolisel visiidil vietnamlasi Välismaa lühiuudised KOHALIK VAADE Asi on Mustas meres, lollakad* Protestijad jätsid Prantsusmaa kütuseta (1) Välismaa lühiuudised Arvamus Postimees 1929. aastal: ilu ja puhtuse hoidmiseks Astrid Hiisjärv: mis laste saamisest me räägime kui ülereguleerimine närvid ja raha ära söövad (31) Juhtkiri: poliitiline komponent ja majanduslik arvestus Juhan Mellik: USA ja Vietnami romantika Lugejakiri: kust sellised vihased EKRE mehed tulevad? (47) Aune Valk: õppimine on kasulik, kuna iga järgnev haridustase suurendab sissetulekut (7) Erkki Bahovski: võimalus olla vait? (2) Kultuur HeadRead pakub kirjandust igale maitsele Eesti Filharmoonia Kammerkoor laulab Inglite linnas Kirjanduslik tüli sünnitas uue autori Sport Spordi lühiuudised Williams pääses Kontaveidi käest napilt Kas Kalev loodab visetele või muudab mänguplaani? Eesti neljapaadi viimased konkurendid Rio olümpiaks selged Kangert oli pikalt juhtgrupis, aga Astanal taas halb päev Kanter otsib võistlusi ja lisameetreid Tarbija Hea toitumisasjatundja leiab tunnistuse järgi Tartu Tartu uute busside tulek takerdus vaidlusse (1) Priit Kaasik korvpallifinaalist: tänasel mängul on otsustav kaal Võrokesed kogunevad üle maa kokku Teatrijuht kirjutab oma nime suurest rõõmust mitme e-ga Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Aune Valk: õppimine on kasulik, kuna iga järgnev haridustase suurendab sissetulekut

3 min lugemist
Aune Valk FOTO: Peeter Langovits

Suvi on kohe-kohe algamas ning tuhanded noored ja ka juba mitte enam nii noored inimesed teevad edasiõppimisotsuseid ehk mis koolis, mis tasemel, mis erialal jätkata, kirjutab Aune Valk.

Tellijale

Nii Eestis kui Euroopas on viimasel kümnendil pööratud palju tähelepanu loodus- ja täppisteaduste, tehnika, tootmise ja ehituse erialadele, pidades just neid majandusarengu võtmeteguriks. Eestis on näiteks püstitatud eesmärk, et aastal 2020 oleks loodus- ja täppisteaduste lõpetajaid kõrghariduses 25 protsenti. Veel viis aastat tagasi oli neid 20 protsenti, 2015. aastal aga 24 protsenti. Vaadates nende erialade lõpetajate sissetulekut, näeme aga, et arvutiteaduste ja tehnikaalade lõpetajate sissetulek ületab keskmist kõigis astmetes.

Leppida ei tohi vähemaga kui keskharidus

Sissetuleku mõttes pole pikemas perspektiivis vahet, kas omandad keskhariduse gümnaasiumis või kutsekoolis, oluline on see saavutada. Riskirühma kuuluvad need noored, kes enne tööturule sisenemist ei ole jõudnud keskharidust omandada, ja neid on Eestis paraku liiga palju.

Aastatel 2005–2009 lõpetas põhikooli kokku pea 90 000 noort ning 20 protsenti neist polnud 2013. aasta lõpuks veel keskharidust omandanud. Võrreldes põhiharidusega annab gümnaasiumis või kutsekoolis omandatud keskharidus olulise palgaeelise. Peamine vahe kesk- ja põhiharitute vahel tuleneb sellest, kas inimesel üldse õnnestub tööd leida või mitte. Kutsekoolis või gümnaasiumis keskhariduse omandanute omavaheline palgaerinevus puudub. Kui vahetult pärast lõpetamist annab kutsekeskharidus tööturule sisenemisel väikese palgaeelise, siis töökogemus võrdsustab hiljem palgad.

Tervikuna annab Eesti tööturul töökogemus palgalisa. Eri aastate lõpetajaid võrreldes on näha, et üheksa aastat tagasi lõpetanute sissetulek on keskmiselt 25 protsenti suurem kui äsja lõpetanutel. Eriti suur vahe on bakalaureuseõppe puhul, väikseim kasv doktoriõppe lõpetanute palgas. See on ka mõistetav, kuna enamik doktorante töötab õpingute ajal ning nende jaoks ei tähenda õpingute lõpetamine alustamist oma esimesel ja selle võrra madalama palgaga töökohal.

Kümne aastaga kaob 10 protsenti erialase haridusega noortest Eesti tööturult

Üks suurimaid murekohti on see, mida teevad umbes 11 500 noort, kes aastatel 2005–2013 omandasid Eestis erialase hariduse. Kokku on üle 10 protsendi kutse- või kõrgkooli lõpetanutest Eesti tööturult eemal, nad ei tööta, ei ole töötud, ei tegele väikese lapse kasvatamisega ega ole ka kaitseväes.

Tõsi küll, kolmandik neist on rahvastikuregistri järgi välismaal. N-ö kadunud koolilõpetajate hulgas on erialade vahel suured erinevused. Välismaal on näiteks 15 protsenti kutseharidusega arhitektuuri ja ehituse lõpetanutest. Nii kutse- kui kõrghariduses on palju Eestist eemal olijaid veel tervisega seotud erialade lõpetanute hulgas. Siia kuuluvad näiteks arstid ja õed.

Palk ei ole muidugi ameti kasulikkuse määr, kuid on selge, et teatud tööd kaovad või peavad muutuma nutikamaks ja tootlikumaks ehk nii töötajale kui tööandjale enam tasuvaks. Me ei saa ega tohi eeldada, et odavat, väikeste tööjõukuludega allhanketööd jätkub kauaks.

See analüüs räägib keskmistest sissetulekutest. Aga amet tuleb valida ikka südame järgi. Kui teha midagi tipptasemel ja pühendumisega, pole ükski valik ka sissetulekut silmas pidades vale.

24.05.2016 26.05.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto