Sisukord
Kultuur
Postimees
28.05.2016
Eesti Jõhvi vallavalitsus hakkas kauboikapitalisti käpiknukuks (4) eesti lühiuudised lk6 Vabaerakonna reiting langes kolm protsenti Ansipi peab riigikontrolli auditit mõttetuks (5) Mälumäng Tutipäevalised mürgeldasid purskkaevudes Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Loomkond sai tublisti täiendust Prokurör: sellised asjad juhtusid meil 1990. aastate algul (1) Tagakülg Süüdimõistetu tunneb end süütuna (1) Mupo peletas Asula tänavalt kodutuid kasse ja inimesi Majandus Majanduse lühiuudised Viljandi uue kino ehitamine algab juunis Maailmas tõstab pead loomade internet (1) Välismaa Välismaa lühiuudised Steinmeier Tallinnas: peame olema realistlikud Eesti pataljon võib minna brittidele Jutud Taani osalusest ärritasid venelasi (20) Ekspert: Saksamaa türklased ei oota uusi migrante avasüli Tapjajõehobud terroriseerivad Aafrika kalamehi Sloveenid tegid tara, aga migrante ei tulnudki (7) Arvamus Postimees 1993. aastal: keeritsusstõbi on Järvamaal võtnud kolm inimelu Marti Aavik: politrukistiil ohustab vabadust (20) Pakatab loovusEST Juhtkiri: valed ja statistika Vastuoluline organisaator Teflonmees pääseb puhtalt (1) Päeva karikatuur Meie aja kangelanna EKI keelekool: rikastav erinevus (1) Nõukogude sõduri mälestused 1941. aastast Tallinnas: Punased kuratõ, kaduge minema (11) Peeter Langovitsi tagasivaade: vanalinna päevad 35 Kultuur Nädala album. Klassikute joonealused märkused Armastatud muusikute vabatahtlik kompra Punastest tellistest sein Aja auk. Tere, valge liblika suvi Üks Eesti loomabändidest läheb seiklema Mees, kes paneb s-i house’i Vokaalidega Jarre Oodates robotite rünnakut Luule, see ei tule tuulest... Koopainimene sooja mõrvaga Ohjeldamatu inimene Sport Nibali leidis lõpuks jalad üles Spordi lühiuudised Rock ei mänginud, Kalev tuli meistriks Sõita tuleb peaga, mitte üksnes jalgadega (1) Viis põnevat jututeemat Meistrite liiga finaaliks Saksamaal sünnib Eesti spordi ajalugu (1) Tallinn Mupo peletas Asula tänavalt kodutuid kasse ja inimesi AK Punastest tellistest sein Aja auk. Tere, valge liblika suvi Üks Eesti loomabändidest läheb seiklema Mees, kes paneb s-i house’i Vokaalidega Jarre Oodates robotite rünnakut Kalamaja päevad sinus eneses Politseimeister hulluks läinud! Viimane veerg Teeme rahval tuju paremaks Avraam Šmulevitš: kuidas juudid finaali jõudsid (2) Arter Kuula oma keha, mitte ego Koduselt roheline Umb Roht Kas laps teenib poliitilist kapitali? (6) Marko Reikop: viskijoomisest Christina Jörg: inimeste ahnuse ulatus paneb mind imestama (10) Armastuse järele küünitades võib kael kangeks jääda Longboard – maapealne surf Autolugu. Peugeot 308 GTi: French kiss Suur välimääraja: selle suve puhkajad Koolilõpp pole maailmalõpp Arno ja UAZik, kes neid suudaks lahuta Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Ohjeldamatu inimene

3 min lugemist
Fjodor Dostojevski „Vennad Karamazovid“ FOTO: Raamat

Fjodor Dostojevski «Vennad Karamazovid» on ühe ajaloo kõige suurema ja mõjukama maailmakirjaniku viimane ja ühtlasi kõige sünteesivam suurteos.

Tellijale

Oma kirjanikutee alguses kirjutas Dostojevski oma vennale: «Inimene on saladus. See tuleb lahti mõtestada, ja kui sa mõistatad seda ka terve elu, siis ära ütle, et oled aega raisanud; ma tegelen selle saladusega, sest tahan olla inimene.» Sellele deviisile on alla kirjutanud paljud suured kirjanikud pärast teda. Muuhulgas ka meie parim inimesetundja A. H. Tammsaare. Viimane tsiteerib näiteks päris mitmes kirjutises Leo Bergi ütlust, et Dostojevski teosed on kui jäämägi, mille otsa Lääne-Euroopal tuleb sajandeid ronida, ja mitte kellegi ees kummardava Friedrich Nietzsche tunnistust, et Dostojevski olevat olnud ainus, kellelt tal oli midagi õppida. Monumentaalne Oswald Spengler õppis ära vene keele, et lugeda Dostojevskit originaalis. Kokkuvõtlikult: ainuüksi tsiteeritud tunnustustest saaks kokku klopsida iivelduseni mõõdutundetu ülistuskaleidoskoobi, miska oleks vist informatiivseim lihtsalt nentida, et Dostojevski on inimhinge komplekssuse kujutamises tänini ületamatu. Samuti on ta väga aktuaalne. Mõnes aspektis ehk isegi aktuaalsem kui kunagi varem, sest üksikindiviid pole kunagi varem olnud nii vaba kui praegu liberaalsetes demokraatiates ja vabaduse mõju inimesele oli üks Dostojevski kesksemaid uurimisteemasid. Sõna «Vabadus» on see kolmandik Prantsuse Revolutsiooni lipukirjalt, mis on kõige visamalt säilitanud oma kütkestava jõu. Võrdsust ja vendlust ei söanda ükski poliitiline liikumine otsesõnu oma lipukirjaks võtta, aga vabadus käibib õilistava tunnusena väga paljudes valdkondades. Lääne inimeses pole vendluse alget, kirjutas Dostojevski oma muljetes Euroopa-reisist, ta hoopis nõuab endale õigusi ja tahab eralduda. Vendlus mandub väljast peale sunnitud solidaarsuseks ning see on meeldiv ainult hädalistele, kellega solidaarne olemist nõutakse. Mis saab aga siis, kui võrdsus kuulutatakse ülimaks väärtuseks, teab Eesti inimene liigagi hästi. Ainult vabadus pole oma sisu veel lörtsinud.

Vabaduse kui inimtahte tähtsaima väljenduse vastuoluline loomus leiab läbinägelikku kujutamist kõigis Dostojevski suuremates romaanides, ent kontsentreeritumal vahest «Vendade Karamazovite» tuntuimas kohas, Ivan Karamazovi poeemis «Suurinkvisiitor».

27.05.2016 30.05.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto