R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

PERSOON: Naine väikese suure riigi eesotsas

Jürgen Tamme
, välisuudiste toimetaja
PERSOON: Naine väikese suure riigi eesotsas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tsai Ing-wen lubab kaitsta Taiwani rahva elustiili: 23 miljoni elaniku vabadust ja demokraatiat.
Tsai Ing-wen lubab kaitsta Taiwani rahva elustiili: 23 miljoni elaniku vabadust ja demokraatiat. Foto: SCANPIX

Ühed iseloomustavad teda kui vallalist lastetut naist, kel puudub emotsionaalset tasakaalu pakkuv pere- ja tundeelu ning kes seetõttu kaldub ekstremismi. Teised aga peavad teda, vastupidi, hoopis ratsionaalseks, rahulikuks ja sõltumatuks kindla käega juhiks. Nii vastakalt on kirjeldatud Tsai Ing-weni (59), kellest sai 20. mail Taiwani uus president.

Pole ilmselt üllatav, et esimene kirjeldus pärineb Hiina Rahvavabariigi riiklikust väljaandest. Rahvavabariik peab 1949. aastal lõppenud kodusõja järel Mandri-Hiinast eraldunud Taiwani oma provintsiks, mis tuleb taas ühendada, vajadusel jõuga. End ametlikult Hiina Vabariigiks nimetav Taiwan väidab end aga olevat tänini Hiina riigi legitiimse valitseja. Mõlemad räägivad «ühe Hiina» põhimõttest, kuid tõlgendavad seda täiesti erinevalt.

Taiwani staatus võib esmapilgul tunduda hiinlaste omavaheline tüli, sest 95 protsenti Taiwani elanikest on pärishiinalased ehk hanid, ka keel ja kultuur on neil samad.

Tegelikult on Taiwanil, mille iseseisvust on tunnustanud 22 riiki, kuid kes ei kuulu ÜROsse, olgugi et 1971. aastani esindas Hiinat ÜRO Julgeolekunõukogus just Taipeis asunud valitsus, mis pidi aga pärast Pekingi ja Washingtoni lähenemist koha loovutama kommunistliku Hiina esindajatele, täita rahvusvahelises elus tähtis roll.

See, et Vaikses ookeanis paiknev 23 miljoni elanikuga Taiwan, mis pindalalt on väiksem kui Eesti ja pisut suurem kui Belgia, suudab mõjutada ka palju kaugemal asuvaid riike, on võimalik, kuna seal ristuvad suured globaalsed huvid, mis mõjutavad jõujooni palju suuremal skaalal.

Jaanuarikuised presidendivalimised Taiwanil olid mitmel põhjusel ajaloolised: esimest korda valiti riigi etteotsa naine, esimest korda on president inimene, kelles voolab ka saare põlisrahva verd, ning kunagi varem pole riigipea olnud vallaline, kuigi naljatlemisi viidatakse Tsai suurele kiindumusele oma kassidesse.

2008. aastal Demokraatliku Progressi Partei (DPP) juhiks tõusnud endise juuraprofessori Tsai jaoks oli see teine kord riigipeaks kandideerida. 2012. aasta valimistel jäi hüüdnime Väike Ing kandev Tsai alla teiseks ametiajaks tagasi valitud Ma Ying-jeoule Rahvusparteist ehk Kuomintangist (KMT)

Erinevalt Puna-Hiinast, mille liidrid selguvad avalikkuse eest varjatult kommunistliku partei juhtkonna kokkuleppel, valitakse Taiwanil president otsevalimistel koos sinna juurde kuuluvate valimisdebattidega. Meenutuseks, veel 1980ndatel kehtis Taiwanil autoritaarne võim ning esimesed demokraatlikud valimised toimusid seal 1996. aastal.

Mandri-Hiinaga tihedamaid sidemeid pooldava KMT ja Ma kaheksa-aastase presidentuuri ajal toimus Hiina ja Taiwani suhetes sula. Mullu novembris ühes Singapuri hotellis toimunud kohtumine Ma ja Hiina RVi presidendi vahel oli esimene omataoline alates kodusõja lõpust.

Mõlemad nimetasid seda ajalooliseks, kuid Taiwani küsimuse lahendamiseni lähemale ei jõutud. Küll aga viitavad lähenemisele otselennud, majandus- ja kaubanduskokkulepped ning turismi hoogustumine Mandri-Hiina ja Taiwani vahel.

Liiga lähedased suhted Mandri-Hiinaga oli üks põhjus, miks KMT kandidaat Eric Chu presidendivalimistel lüüa sai. Paljud valijad nägid selles sammu kommunistliku Hiina poole ning ohtu Taiwani identiteedile. Oma vastumeelsust selle suhtes väljendasid peamiselt tudengitest meeleavaldajad ka 2014. aastal, hõivates mitmeks nädalaks Taipeis asuva parlamendihoone.

See sündmus osutus pöördepunktiks ning KMT toetus hakkas vähenema. Taiwani suurema iseseisvuse poole pürgimist pooldav DPP ja Tsai haarasid võimalusest kinni ning saavutasid samal aastal toimunud kohalikel valimistel esimese kaaluka võidu. Võimupööre lõpetati tänavu jaanuaris toimunud presidendi- ja parlamendivalimistel.

Teise KMT välise kandidaadina riigipeaks saanud Tsai võit presidendivalimistel ning tema juhitava erakonna edu parlamendivalimistel, mille tulemusena sai DPP esmakordselt ajaloos enamuse ka esinduskogus, toovad paljude vaatlejate arvates aga kaasa Taiwani ja Hiina suhete jahenemise.

Hiina pole Taiwani ja New Yorgi ülikoolides õppinud ning Londoni Majanduskooli õigusteaduse doktori Tsai jaoks ainus probleem. Ärisõbralikku poliitikat lubanud Tsai otsus nimetada peaministriks endine rahandusminister Lin Chuan näitab, et uus president soovib anda uue tõuke üheks Aasia tiigriks nimetatava riigi majandusele, mille kasv on kahanenud alla protsendi.

Lisaks uute töökohtade loomisele on Tsai lubanud reformida pensionisüsteemi ning parandada ealist ebavõrdust, vähendades noorte töötust ja pakkudes neile muu hulgas elamispinda. Riigis, mille pealinn Taipei kuulub maailma kallimate linnade sekka, kus kodu soetamine on kallim kui näiteks Londonis, on see suur asi.

1990ndatel liitumiskõnelustel Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) Taiwani edukalt esindanud Tsai on öelnud, et sooviks tihedamaid majandussuhteid Kagu-Aasia riikidega. Ta on lubanud alustada läbirääkimisi vabakaubanduslepingu sõlmimiseks Jaapaniga ning vihjanud liitumisele USA juhitava Vaikse ookeani vabakaubanduslepinguga.

Tsai eestvedamisel on DPP mahendanud ka oma Hiina-vastast retoorikat. Näiteks on loobutud varasemast täieliku iseseisvuse väljakuulutamise nõudest (Taiwan pole kunagi ametlikult iseseisvust välja kuulutanud), kuigi DPP radikaalsem tiib seda endiselt soovib.

Ametisse astumise kõnes kutsus Tsai üles positiivsele dialoogile Hiina RViga, kuid sellele vaatamata reageeriti Pekingis närviliselt. Rahvavabariik on nõudnud Tsailt 1992. aasta kokkuleppe tunnistamist, millega Taipei ja Peking tunnustasid mõlemad «ühe Hiina põhimõtet», jättes samas mõlemale õiguse seda erinevalt tõlgendada.

Kuigi Tsai on lubanud säilitada suhetes Pekingiga status quo, on rahvavabariik nõudnud, et ta annaks nõusoleku ka 1992. aasta kokkuleppele, ähvardades vastasel korral katkestada ametlikud sidemed Taiwaniga, mille sõlmimiseni jõuti 2014. aastal. Tsai sõnul sõlmisid kokkuleppe aga Taiwani toonased KMTsse kuulunud liidrid ning tema ja tema erakonna silmis pole konsensust olemas.

Hiina Vabariigi rajaja Jiang Jieshi ehk Chiang Kai-sheki portree ees peetud inauguratsioonikõnes kinnitas Tsai veel, et Taiwani rahvas on valmis kaitsma oma vabadust ja demokraatiat, mida ta nimetas elustiiliks. Ka Tsai varasemad avaldused taiwanlastest kui sõltumatust rahvast on Pekingit ärritanud.

Pärast Tsai võiduga lõppenud valimisi sattus tema sotsiaalvõrgustiku Facebook konto suure naabri territooriumilt lähtunud trollirünnaku alla. Lühikese aja jooksul puistati see üle kümnete tuhandete pea samasisuliste teadetega, kus nõuti Taiwani ja Hiina ühinemist. Tsai vastas sellele elegantselt, öeldes, et Taiwanis on igal inimesel õigus oma arvamusele.

Samal ajal korraldas Hiina ka Taiwani ranniku lähedal sõjaväeõppused, kus käiku läksid ka kaugmaaraketid, amfiibtankid ja helikopterid. Tasub mainida, et Hiina rahvavabastusarmee tuhatkond raketti on alaliselt sihitud Taiwani poole. Nagu ka seda, et 1979. aastal nõustus USA Taiwanit varustama kaitseotstarbelise relvastusega ja Taiwani välise ohu korral kaitsma.

USA ja Taiwani relvatehingud – näiteks otsustas USA mullu tarnida Taiwanile 1,8 miljardi dollari eest sõjalist varustust, muu hulgas miiniristlejaid, tankitõrjerakette, dessantsoomukeid, Stinger-rakette – on Peking hukka mõistnud, süüdistades Washingtoni sõjalises provokatsioonis.

Ka on maailma suuruselt teine majandus ja USA riiklike võlakirjade suurim välismaine omanik Hiina RV ähvardanud USAd varem kaubandussanktsioonidega ning sõjaväeliste ja julgeolekukontaktide peatamisega.

Samas ei usu enamik vaatlejaid, et Tsai võiks astuda Pekingit provotseerivaid samme. Ka Hiina RV sõjalisi samme Taiwani vastu peetakse vähetõenäoliseks, kuigi Peking tõenäoliselt püüab takistada Taipeid sõlmimast kahepoolseid lepinguid teiste riikidega. Taiwanile, kellele Hiina on peamine majandus- ja kaubanduspartner, tähendaks seesugune taktika kindlasti raskusi.

Kuigi vaatlejad on eri meelt küsimuses, kas Tsail õnnestub Taiwani majanduses ja suhetes Mandri-Hiinaga edu saavutada, usuvad nad kõik, et piirkonnas seisab ees huvitav ja jälgimisväärt ajajärk.

Märksõnad
Tagasi üles