Sisukord
Arvamus
Postimees
30.05.2016
Eesti Sarisüütajat kannustas kättemaks (2) Mälumäng Energiavolinik on Nord Stream 2 ehitajatega eri meelt Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Kender võrdles oma kohtuprotsessi nõukogudeaegse kohtumõistmisega NATO lehvitab Venemaa nina ees punast rätikut (3) Herkeli sõnul eristuks Jõks teistest presidendiks pürgijatest Tagakülg Aasta suurpere on Tartumaal elav perekond Aan Lariami mõju Eesti sõduritele: 3D-unenäod ja sant enesetunne (8) Tartu kavatseb tosina aastaga remontida kõik koolimajad Majandus Peruulased tahaksid väga Eestiga äri ajada Majanduse lühiuudised Praegu on õige hetk äriga Kagu-Aasiasse liikuda (1) Välismaa KOHALIK VAADE: Reeturid mänguasju ei saa (1) Välismaa lühiuudised Prantsusmaal mälestati Verduni lahingus langenuid PERSOON: Naine väikese suure riigi eesotsas AfD liige põhjustas Saksamaal pahameelt Arvamus Bradley Loewen: omavalitsuste liitmine või innovatsioon? Rein Säinas: mis põhjustas hävitustöö? Ahti Asmann: plaanimajandus energeetikas Päeva karikatuur Siim Kallas: 40 miljardit eurot pagulaskriisiks? (15) Kaire Uusen: 10 asja, mis vähendavad Eesti väärtust (24) Juhtkiri: selge sõnumi tähtsus Kultuur Võimas ja kütkestav pildikeel Vaataja lüüakse rahapaki ja arvutianimatsiooniga uimaseks Laura Põllu pildi sisse minek Sport Avariirohke Monaco GP võitis Lewis Hamilton Taaramäe triumf: kaua tehtud, kaunikene Spordi lühiuudised Varrak: kalevlased ei karda enam kedagi (1) Staadionimeistriks kehastunud Kanter: Eestis on see võimalik Eestlased hoidsid kokku, aga ikka võitis soomlane Suur finaal tõi Madridi käsikäes peo ja pisarad Kruglovi kurvameelne pidupäev Tarbija Sularahaautomaat jättis kliendi pangakaardita (2) Sularaha võtmine võõrast automaadist maksab AK Laura Põllu pildi sisse minek Tartu Valvo Semilarski: suur osa linnast on kinni pargitud (14) Tartumaa tantsijad pakkusid lõõskava päikese all ilusa peo Rattarallil läks kohe kihutamiseks Kaire Mets: kuhu küll kõik kokad jäid? (1) Juhtkiri: piinlik, aga ka õpetlik Mida tudeng öösi raamatukogus teeb? Tartu kavatseb tosina aastaga remontida kõik koolimajad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: selge sõnumi tähtsus

2 min lugemist
Täna veel vana peakorteri ees seisev NATO täht. FOTO: Virginia Mayo/AP/Scanpix

Mida lähemale jõuab 8.–9. juulil Varssavis peetav NATO tippkohtumine, seda häälekam ja teravam on idanaaber oma avaldustes, ilmselge püüdega tekitada segadust ja ärevust ning mõjutada lääne ühtsust seisukohtade kujundamisel. Samas on just ühtsed hoiakud ja oma põhimõtetele kindlaks jäämine võtmetähtsusega tegurid meile, kui räägime julgeoleku tagamisest.

Lääs otsib tasakaalupunkte teljel, mille ühes otsas on Venemaa täiesti vastuvõetamatu tegevus oma naabrite suhtes, teises aga vältimatu vajadus kaasata Moskva üleilmse mõjuga konfliktide lahendamisse. Äsja Eestit külastanud Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier seadis BNSi usutluses need kaaluvihid täpselt paika.

«Vajame Venemaa abi suurte rahvusvaheliste probleemkohtade lahendamiseks, näiteks Süürias ja püüdlustes Liibüa stabiliseerimiseks,» möönis Steinmeier.

Saksamaa välisminister jätkas samas: «Üks asi on kindel: me ei saa ignoreerida rahvusvahelise õigusega vastuolus olevat Krimmi annekteerimist Venemaa poolt ja Ida-Ukraina destabiliseerimist. Oleme saatnud vastavasisulise selge sõnumi.»

Venemaa suhtes kehtivad endiselt rahvusvahelised sanktsioonid ja see sõnum on tõepoolest Kremlile kohale jõudnud. Sellest annab tunnistust asjaolu, et sanktsioone igal võimalikul juhul rõhutatakse, näidates neid, sõltuvalt auditooriumist, kord ülekohtuna, kord naeruväärsena, kord tühisena. Ent näiteks Ida-Ukraina küsimuses pole edusammud veel olnud läbimurdelised. Nn Normandia neliku kohtumisel mai keskel küll suudeti mõningais asjus kokku leppida, ent laiem poliitiline lahendus siiski paraku seni puudub. Seega oleks sanktsioonide kiirkorras lõpetamine mõeldamatu.

Selgeid sõnumeid ootame ka Varssavist. Kõne all on kokkulepe liitlasvägede suuremaks kohaloluks Ida-Euroopas; Balti riikidesse ja Poolasse peaks paigutatama neli pataljoni, mida siis vastavalt sõlmitavatele kokkulepetele roteeritaks. Venemaa püüab näidata, et niimoodi vaid õhutatakse piirkonnas konflikti, sest Moskva on sunnitud vastama (näiteks tooma vägesid piirile). Samas on siinsed vaatlejad olnud üldiselt seda meelt, et liitlaste püsiv jõulisem kohalolu suurendab julgeolekut.

Ühes on tänases lehes esinevad analüütikud sama meelt: paigutatavad pataljonid ei kujuta endast erilist sõjalist jõudu. Siiski oleks neil märkimisväärne heidutusfunktsioon, just näidates lääne ühtsust kui poliitilist tahet. Venemaa ei otsi laiaulatuslikku sõjalist kokkupõrget NATOga, kuid mõnd väiksemat järeleproovimist ei saa välistada. Kui me heidutusega ei tegele, niisuguse proovi tõenäosus kasvab. Meie julgeolekule on kõige tähtsam enesekindlus ja kui meiega koostööd tegevad (ühiselt õppustel harjutavad jne) liitlased seda lisavad, on nende pidev kohalolek igati teretulnud.

Seotud lood
28.05.2016 31.05.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto