Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Martti Randveer: kui vaesed olime ja kui rikkaks võime saada?

Martti Randveer FOTO: Eesti Pank

Eesti tulutase on Lääne-Euroopaga võrreldes viimase 90 aasta kõrgeimal tasemel ja sealt ei ole lihtne kiiret arengut jätkata. Eesti majanduskasv on 90 aasta vältel väga palju kõikunud ja see viitab, et kasvuvõimekuse tagamisel pole oluline üksnes avatus uutele ideedele ja julgus, vaid ka tarkus heita kõrvale kasvuvõimekust ohustavaid ettepanekuid, kirjutab Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer.

Tellijale Tellijale

Selleks et hinnata, kas Eesti majanduse kasv on piisav, ja kujundada kohast majanduspoliitikat, on vaja teada, milline on majanduse kasvuvõimekus. Paraku on Eesti majanduse kasvuvõimekuse hinnangud väga kõikuvad. Kui eelmise majandustsükli tõusufaasis (2000–2007) arvasime, et meie majanduse kasvupotentsiaal on viis-kuus protsenti aastas, siis nüüd on kasvupotentsiaali hinnangud peaaegu kaks korda väiksemad. Langus tuleneb muu hulgas sellest, et tavaliselt antakse kasvuvõimekuse hindamisel kõige suurem kaal viimaste aastate kasvule.

Kui aga meie majandust iseloomustaks pikema perioodi jooksul üsna stabiilne kasv või teatud suhteline sissetulekutase, ei oleks mõneaastased kõikumised nii tähtsad. Seetõttu on kasulik teada, milline on olnud Eesti majanduskasv pikemas tagasivaates ning kuidas on muutunud meie suhteline sissetulekutase jõukamate Lääne-Euroopa riikide sissetulekute suhtes.

03.06.2016 06.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto