Sisukord
Arvamus
Postimees
02.06.2016
Eesti Dilbert Horoskoop Male Palju õnne Eesti lühiuudised Üksikud pensionärid hakkavad toetust saama Priit Pärn: «Sitta kah!» järg Haruldaste muldmetallide suurvargus Silmetis (17) Juhieksam võib kolida vaid suurtesse linnadesse Tagakülg Orjapidajale jõudis jälile noor politseiuurija Tartu orjapidaja viljeles mitmekesist kuritegevust (3) Tallinnas algasid vanalinna päevad Mälumäng Reidi tee valmib igal juhul tähtajaks Eesti saab naabrite eeskujul piirivööndi (2) Edgar Savisaar soovib tõsiselt presidendiks? Jah. (1) Majandus Eestil oleks vabakaubandustsoonist mõndagi võita (1) Surevad firmad peidavad end Sindi postkontori kapis Ümbrikupalk kogub maanoorte seas populaarsust (7) Välismaa Välismaa lühiuudised Streik ja terrorism ähvardavad EMi Šveitsis avatakse maailma pikim raudteetunnel Enno Reinsalu: Gotthardi raudteetunnel on eelkõige prestiižirajatis (3) Arvamus Ahto Lobjakas: cool ESTonia (2) Juhtkiri: ümbrikupalga pooldamine on hoiatav märk (11) Briti teadlane: miks maaelu kiratseb? (4) Päeva karikatuur Kadri Putnik: arstitöö ei ole poliitiline komejant Martti Kangur: kellel peaks olema ligipääs sõidukiomanike andmetele? Sigrid Kõiv: üks peab orja ja keegi ei sekku (3) Postimees 1936. aastal: valvur võttis napsi koos vahialustega Kultuur Kultuuri lühiuudiseid «Viiuldaja katusel» tuleb Võigemasti ja Malmsteniga Zaza Urušadze alustab uue filmi võtteid Pilguheit Eesti varietee seeliku alla Sport Legend Lindpere lahkus emotsionaalselt Superstaarid asusid dopinguskandaalide tõttu sõnasõtta Vollekoondislane veetis tasakaaluhäire tõttu nädala haiglas ja on siiani ühest kõrvast kurt Eesti Rio olümpial – kas kordub Atlanta 1996 või Ateena 2004? Meeskonnad, kes võidavad kolmestega Peatreener Cretu: Euroopa liigas keskendume rohkem tulemusele Tallinn Reidi tee valmib igal juhul tähtajaks Tarbija Õiteilu kolib aiast terrassile Aiatöid tehes hoia ka oma tervist Tartu Parkimiskorra muutus sunnib ümber harjuma Päikseline ilm lubas lastel lustida Kauaaegne Palamuse vallavanem sai ametist priiks Vaidlus Piirissaarel: kes saab palvemaja kindlustusraha? Linn parkimiskaosest: töömehed ei jõudnud palavuses märke üles panna Meelelahutus Koomiks Sudoku

Briti teadlane: miks maaelu kiratseb?

6 min lugemist
Professor Michael Woods. FOTO: Raul Mee

Ülemaailmastumise positiivsed mõjud pole maale jõudnud nii kiiresti kui lootsime, räägib Briti maaelu uurija Michael Woods. Küsis teadusajakirjanik Riin Aljas.

Tellijale Tellijale

Professor Woodsi uuringud näitavad, et näiteks Sloveenia maapiirkonnad saavad Leedust paremini hakkama, ehkki mõlemal on sarnane minevik. Ka tõdeb ta, et kaugtöö revolutsioon pole toimunud nii kiiresti kui loodeti ning pruudipõua käes vaevleb ka Iirimaa.

Ütlete, et maapiirkondade ja üleilmastumise suhtes on kaks peamist müüti: maaelu kas sureb välja või siis vastupidi, võimalusi seal edukaks saada on rohkem kui kunagi varem. Kumma müüdi poole te ise kaldute?

Keskele. Müüte nimetatakse müütides, sest need on liiga lihtsustatud ja saadavad välja valet sõnumit. Võtame näiteks optimistliku lähenemise. Selle järgi jõuab ülemaailmastumise käigus maakohtadesse üha enam tehnoloogiat, ühendusi ja paremaid teid ja nii saavad ettevõtjad paremini oma tooteid müüa ning neil on ligipääs kogu maailmaturule. Või siis teiegi, te saate ajakirjanikuna töötada kust tahes.

Ja kuigi see võibki nii minna, ei tohi unustada, et sellest saavad kasu teatud inimesed, mitte aga maapiirkond tervikuna. Asi on selles, et enamik inimesi peab ikka veel linnas tööl käima, sest kuigi maale jõuavad uued tehnoloogiad, jõuavad need sinna alati hiljem ja maapiirkonnad jäävad alati sammu maha. Näiteks internet – see on seal olemas, ent enamasti aeglasem kui keskustes. See kõik seab maapiirkonnad ebasoodsasse olukorda ning optimistliku müüdi probleem ongi selles, et need mured jäetakse tähelepanuta.

Seevastu teine äärmus on suhtumine maapiirkondadesse kui globaliseerumise ohvritesse, kes ei suuda linnade ja maailmaturgudega võistelda. Samuti usutakse, et nende vastu ei saagi võidelda. See lähenemine ei ole ka õige, sest mõjud on palju keerulisemad ja ma usun, et maapiirkondadel on võimalus oma edu ise kujundada, kui nad suudavad teatud faktorid enda kasuks tööle panna.

Mis need faktorid on? Kui jätame Poola välja – kuna see on väga suur ja pika põllumajandusajalooga riik – , siis kas saate tuua näite mõnest postkommunistlikust riigist, kes on oma maapiirkondadega hästi hakkama saanud? Nii-öelda eduloo?

Hiljutises uuringus analüüsisime põhjalikult Sloveeniat, Tšehhit, Ida-Saksamaad ja Leedut. Välja paistsid teatud väga edukad Sloveenia maapiirkonnad, eriti Itaalia ja Austria piiri lähedal asuvad alad, sest seal on piir enda jaoks tööle pandud: kohalikud kasutavad Itaaliat ja Austriat oma turu jätkuna, see meelitas omakorda välisinvestoreid ning lisaks sellele õitseb seal ka turism. See on edulugu.

01.06.2016 03.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto