Sisukord
Äriuudised
Postimees
02.06.2016
Eesti Mälumäng Dilbert Horoskoop Male Palju õnne Haruldaste muldmetallide suurvargus Silmetis (17) Üksikud pensionärid hakkavad toetust saama Priit Pärn: «Sitta kah!» järg Reidi tee valmib igal juhul tähtajaks Juhieksam võib kolida vaid suurtesse linnadesse Tagakülg Orjapidajale jõudis jälile noor politseiuurija Tartu orjapidaja viljeles mitmekesist kuritegevust (3) Tallinnas algasid vanalinna päevad Eesti saab naabrite eeskujul piirivööndi (2) Eesti lühiuudised Esikülg 2. juuni Majandus Eestil oleks vabakaubandustsoonist mõndagi võita (1) Surevad firmad peidavad end Sindi postkontori kapis Ümbrikupalk kogub maanoorte seas populaarsust (7) Välismaa Välismaa lühiuudised Streik ja terrorism ähvardavad EMi Šveitsis avatakse maailma pikim raudteetunnel Enno Reinsalu: Gotthardi raudteetunnel on eelkõige prestiižirajatis (3) Arvamus Ahto Lobjakas: cool ESTonia (2) Juhtkiri: ümbrikupalga pooldamine on hoiatav märk (11) Briti teadlane: miks maaelu kiratseb? (4) Päeva karikatuur Kadri Putnik: arstitöö ei ole poliitiline komejant Martti Kangur: kellel peaks olema ligipääs sõidukiomanike andmetele? Sigrid Kõiv: üks peab orja ja keegi ei sekku (3) Postimees 1936. aastal: valvur võttis napsi koos vahialustega Kultuur Kultuuri lühiuudiseid «Viiuldaja katusel» tuleb Võigemasti ja Malmsteniga Zaza Urušadze alustab uue filmi võtteid Pilguheit Eesti varietee seeliku alla Sport Legend Lindpere lahkus emotsionaalselt Superstaarid asusid dopinguskandaalide tõttu sõnasõtta Vollekoondislane veetis tasakaaluhäire tõttu nädala haiglas ja on siiani ühest kõrvast kurt Eesti Rio olümpial – kas kordub Atlanta 1996 või Ateena 2004? Meeskonnad, kes võidavad kolmestega Peatreener Cretu: Euroopa liigas keskendume rohkem tulemusele Tallinn Reidi tee valmib igal juhul tähtajaks Tarbija Õiteilu kolib aiast terrassile Aiatöid tehes hoia ka oma tervist Tartu Parkimiskorra muutus sunnib ümber harjuma Päikseline ilm lubas lastel lustida Kauaaegne Palamuse vallavanem sai ametist priiks Vaidlus Piirissaarel: kes saab palvemaja kindlustusraha? Linn parkimiskaosest: töömehed ei jõudnud palavuses märke üles panna Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ümbrikupalk kogub maanoorte seas populaarsust

3 min lugemist
  • Mullu sai viiendik põllumajandustöötajaid ümbrikupalka, varasemast poole rohkem.
  • Ettevõtlusminister näeb varimajandusevastast rohtu hoogsas teavitamises.
  • Tööstuskooli juhi sõnul ei nõustu noored miinimumpalgaga ja jahukördi söömisega.
FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Eesti maksusüsteemile on kadunud ligi 40 000 noort, kes ei maksa riigile makse ja kellel pole seetõttu õigust ka nn tasuta arstiabile, selgub eile avaldatud konjunktuuriinstituudi uuringust.

«Eelmisel aastal kasvas nende inimeste arv, kes on ümbrikupalgaga rahul, ja samal ajal vähenes oluliselt nende arv, kes ei ole ümbrikupalgaga rahul,» ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. «Ligi 40 000 noort inimest on kadunud ja pole teada, kes maksab nende raviarved.»

Ümbrikupalga saaja on uuringu tulemuste järgi madala haridustasemega, maal elav ja põllumajanduses, teeninduses või ehituses töötav noor mees. «Viimase paari aasta tagasilöögid on tekitanud selle, et ka põllumajandusse on tekkinud ümbrikupalk,» lisas Josing.

Kui 2014. aastal moodustasid põllumajandusest ümbrikupalka saanud töötajad vaid kolm protsenti kõigist illegaalse töötasu saajatest ja veel varem jäi see vahemikku kuus kuni üheksa protsenti, siis 2015. aastal kasvas põllumajanduses ümbrikupalga teenijate osakaal 20 protsendini.

Eesti riigieelarve kaotab ettevõtlusminister Liisa Oviiri (SDE) sõnul salasuitsu, -alkoholi ja ümbrikupalkade tõttu ligi 225 miljonit eurot aastas. «Selle uuringu tulemused on alles nii värsked, et valitsusel pole lahenduste leidmiseks veel poliitikat,» tõdes Oviir. «Peame kasvatama inimeste teadlikkust sellest, et riigi tagant varastamine pole aktsepteeritav, ning selgitama, millest nad ümbrikupalka vastu võttes ilma jäävad.»

Oviiri kinnitusel mõjuks väga tõhusalt, kui näiteks kooli ettevõtlustunnis räägitaks senisest rohkem varimajanduse kahjulikkusest.

Asjatundjate hinnangul aga ei anna senisest usinam teavitamine varimajandusest mitte mingit tulemust niikaua, kuni Eesti palgatase ei võimalda noortel saavutada neile eeskujuks olevat elatustaset.

«Kümme varimajandust selgitavat tundi õppeprogrammis ei muuda asjaolu, et 500 euro suuruse kuupalgaga ei saa noor inimene endale lubada unistuste elu, kuhu kuuluvad auto, mobiiltelefon ja oma eluase,» rääkis Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor Arnold Pastak. «Tänapäeva noor pole nõus elama nagu pärisori kogu elu kodukülas ja sööma jahukörti. Ta ostab lennupileti ja rändab ilma mingisugustesse registritesse raporteerimata sinna, kus makstakse rohkem: Austraaliasse, Inglismaale, Soome.»

Pooled maksusüsteemile kadunud noortest inimestest seiklevadki Pastaku sõnul mööda maailma ringi, teenides teekonnale ette jääval maal reisiraha, ning liiguvad edasi kiiremini, kui nad jõutakse mingisse registrisse sisse kanda.

«Avalik saladus on see, et kui noor inimene läheb Tallinna südalinna toitlustusasutusse tööle, siis ametlikult teenib ta vaid miinimumpalka, teine osa tuleb ümbrikus,» lausus Pastak. «Kuid ma olen kindel, et kõik minu kooli lõpetanud õpilased saavad ametlikult tööle ja teenivad ka korralikku palka.»

Ausast maksumaksmisest peletab maanoori eemale nii põllumajanduse raske olukord kui ka pensionisüsteemi ebakindlus.

«Mina olen FIEst talupidajana kõvasti rabanud, aga nüüd, kui põllumajandus on omadega jamas, pean leppima minimaalse pensioniga,» kurtis Koli talu peremees Jaan Erm. «Ma vaatan neid naabritalu noori mehi, kes praegu kõvasti rabavad – mis kasu nad oma makstud maksudest saavad, kui hakkavad tulevikus saama samasuguseid sandikopikaid nagu mina?»

Ümbrikupalka sai mullu iga kümnes töötaja. Nagu ka eelmistel aastatel maksti 2015. aastal illegaalset töötasu kõige enam ehituses, kus sai ümbrikupalka 33 protsenti kõigist illegaalse töötasu saajatest.

«Töötamisregistri statistika näitab ka, et ettevõtjad on aidanud vähendada ümbrikupalga probleemi. Murelikuks teeb aga see, et noorte suhtumine ümbrikupalka on muutunud soosivamaks. See on kahtlemata suund, mis võib tulevikus kahjustada ettevõtete konkurentsi, ümbrikupalga saajast endast rääkimata,» nentis maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm.

Ümbrikupalga maksmist ei pooldanud 2015. aastal 68 protsenti töötajatest ja see näitaja on viimase kümne aasta jooksul järjest vähenenud. Illegaalset töötasu pooldas 15 protsenti töötajatest. Ümbrikupalga pooldamist põhjendati enim sellega, et Eestis on liiga suur maksukoormus – 70 protsenti illegaalse töötasu pooldajatest õigustas ümbrikupalka töötajate ja 67 protsenti ettevõtte liiga suure maksukoormusega.

Samas on vähenenud illegaalsete sigarettide suitsetajate hulk, salaalkoholi turg püsib aga samal tasemel.

Ümbrikupalga maine tõuseb

Küsitletute suhtumine (protsentides)

            2014    2015

  • Sai ümbrikupalka        7          11
  • Pooldab ümbrikupalka           7          15
  • Ei poolda ümbrikupalka         71        68
  • Rahul ümbrikupalgaga           47        49
  • Rahulolematu ümbrikupalgaga          29        22

Keskmine ümbrikupalga teenija

  • elab maal,
  • töötab põllumajanduses, ehituses või teeninduses,
  • töötab väikeses ettevõttes,
  • on noor,
  • meessost,
  • madala haridustaseme ja
  • väikese sissetulekuga.

Allikas: konjunktuuriinstituut

Seotud lood
01.06.2016 03.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto