Sisukord
Arvamus
Postimees
02.06.2016
Eesti Dilbert Horoskoop Male Palju õnne Eesti lühiuudised Üksikud pensionärid hakkavad toetust saama Priit Pärn: «Sitta kah!» järg Haruldaste muldmetallide suurvargus Silmetis (17) Juhieksam võib kolida vaid suurtesse linnadesse Tagakülg Orjapidajale jõudis jälile noor politseiuurija Tartu orjapidaja viljeles mitmekesist kuritegevust (3) Tallinnas algasid vanalinna päevad Mälumäng Reidi tee valmib igal juhul tähtajaks Eesti saab naabrite eeskujul piirivööndi (2) Edgar Savisaar soovib tõsiselt presidendiks? Jah. (1) Majandus Eestil oleks vabakaubandustsoonist mõndagi võita (1) Surevad firmad peidavad end Sindi postkontori kapis Ümbrikupalk kogub maanoorte seas populaarsust (7) Välismaa Välismaa lühiuudised Streik ja terrorism ähvardavad EMi Šveitsis avatakse maailma pikim raudteetunnel Enno Reinsalu: Gotthardi raudteetunnel on eelkõige prestiižirajatis (3) Arvamus Ahto Lobjakas: cool ESTonia (2) Juhtkiri: ümbrikupalga pooldamine on hoiatav märk (11) Briti teadlane: miks maaelu kiratseb? (4) Päeva karikatuur Kadri Putnik: arstitöö ei ole poliitiline komejant Martti Kangur: kellel peaks olema ligipääs sõidukiomanike andmetele? Sigrid Kõiv: üks peab orja ja keegi ei sekku (3) Postimees 1936. aastal: valvur võttis napsi koos vahialustega Kultuur Kultuuri lühiuudiseid «Viiuldaja katusel» tuleb Võigemasti ja Malmsteniga Zaza Urušadze alustab uue filmi võtteid Pilguheit Eesti varietee seeliku alla Sport Legend Lindpere lahkus emotsionaalselt Superstaarid asusid dopinguskandaalide tõttu sõnasõtta Vollekoondislane veetis tasakaaluhäire tõttu nädala haiglas ja on siiani ühest kõrvast kurt Eesti Rio olümpial – kas kordub Atlanta 1996 või Ateena 2004? Meeskonnad, kes võidavad kolmestega Peatreener Cretu: Euroopa liigas keskendume rohkem tulemusele Tallinn Reidi tee valmib igal juhul tähtajaks Tarbija Õiteilu kolib aiast terrassile Aiatöid tehes hoia ka oma tervist Tartu Parkimiskorra muutus sunnib ümber harjuma Päikseline ilm lubas lastel lustida Kauaaegne Palamuse vallavanem sai ametist priiks Vaidlus Piirissaarel: kes saab palvemaja kindlustusraha? Linn parkimiskaosest: töömehed ei jõudnud palavuses märke üles panna Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: ümbrikupalga pooldamine on hoiatav märk

2 min lugemist

Kui varimajandus (ja ümbrikupalk sealhulgas) kasvab, astume sammu eemale Põhjamaadest, mille elukorraldusega oleme harjunud end võrdlema.

Vaevalt leidub maailmas just palju inimesi, kes riigimakse tasudes ekstaasi sattuvad. Siiski on maksumaksmiskultuuris vägagi suured erinevused. Inimestele loeb see, kas teised ka makse maksavad ja mida nende maksurahaga tehakse. Loeb nii tegelikkus ise kui ka see, millise nad arvavad tegelikkuse olevat.

Kui sa ikka usud, et naabrimees (konkurent, rikkad, poliitikud jne) ausalt makse ei maksa, siis hakkad ka ise suurema tõenäosusega pettusevõimalusi otsima. Selle vastu aitab riigi loodav maksudistsipliin – maksupetturid, ka suured sulid, jäävad millalgi vahele ning pill tuleb pika ilu peale. Raskem lugu on küsimusega, kas inimesed üldiselt usuvad, et maksuraha kulutatakse õigete asjade peale, või mitte. See on oluline märk ühiskonna sidususe kohta.

Jäädes Euroopa piiresse, võime skaala ühte otsa paigutada näiteks Kreeka ning teise me põhjanaabri Soome ja Šveitsi (seda rahvusvahelise konkurentsivõime uuringu järgi). Muidugi on varimajandust ja maksupettusi igas riigis ja nii ehitus kui ka teenindus kipuvadki olema need tööalad, kus palka makstakse tihtipeale (osaliselt) mustalt. Küsimus on selle probleemi ulatuses. Ühel pool on arusaamine, et ehkki loomulikult oleks meeldiv maksuraha eest iseendale midagi toredat osta, vajavad siiski ülalpidamist ka koolid, haiglad, riigikaitse, vaesteabi jpm. On sügav arusaamine, et iga tööinimene (olgu siis ettevõtja või palgatöötaja) peab kõigesse sellesse panustama. Teisel pool on (nende kogemusele tuginev) mõte, et maksuraha raisatakse niikuinii ära – arukam on maksudest viilida, nii kuis saab.

Üldiselt on nii, et parema maksukultuuriga riigid on edukamad kui suure varimajanduse osakaaluga riigid.

Eesti on ses asjas keskmike hulgas. Võrreldes praegust mentaliteeti 1990ndatega, on erinevus silmanähtav. Kahjuks ei lähe asjad aga selgelt paremaks, vaid pigem vastupidi.

Üllataval kombel on viimase kümne aastaga Eestis märgatavalt kahanenud nende inimeste osakaal, kes on ümbrikupalkade maksmise vastu, ning kasvanud lausa pooldajate ja selle suhtes ükskõiksete hulk, selgus konjunktuuriinstituudi värskest uuringust.

Kui 2005. aastal ütles 93 protsenti vastanutest, et ei poolda ümbrikupalka, siis eelmisel aastal vastas nii vaid 68 protsenti. Pooldajaid on aga tervelt viis korda rohkem kui kümne aasta eest – kolm protsenti (2005) ja 15 protsenti (2015).

Muidugi võiks igale noorele koolis selgeks saada, kuidas ühiskond üldiselt toimib, milline tähtsus on selles solidaarsusel ja igaühe ausal maksumaksmisel. Sotsiaaldemokraadist minister Liisa Oviir eksib aga ilmselgelt, kui tõsimeeli arvab, et sedavõrd sügavat hoiakuprobleemi saab mõjutada üksnes kooliõpetuse, propaganda vms kaudu. Ka Eesti majanduse tegelikkus peab muutuma ning valitsuselt ootaks siinkohal nii sisukamat seletust varimajanduse kasvule kui ka mingit arukat plaani.

Seotud lood
    01.06.2016 03.06.2016
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto