Ain Kaalepi üheksakümmend ringi ümber päikese

Foto: Kirjandusmuuseum, erakogu

Sõber, kui ehitad maja,

tee sellele suured aknad,

et päikese selged kiired

sisse neist paistmast ei lakkaks!

Luuletus Ain Kaalepi debüütkogust, kirjutatud 1958 – Kaalep oli siis 32-aastane. Seda luuletust on hiljem peetud omamoodi hingamispausi tähistajaks keset ahistavat nõukogude režiimi, mille põlualusust tuli Kaalepil endalgi kogeda. Kuulutada avatust ja valgustatust kõige kiuste – see mõjub usutunnistusena.

Muidugi on kestnud see reis ümber päikese koos maailmaga (ja maailmakirjandusega) ning maavallaga (Eestiga), nii nagu on pealkirjastatud ka Ain Kaalepi 1984. aastal ilmunud esimene esseekogu «Maavallast ja maailmakirjandusest». Ja luules on rännatud läbi kõikvõimalike maastike, alates «Aomaastikest» (1962), läbi «Järvemaastike» (1968) – mille keskmeks Ähijärv –, sealt edasi «Klaasmaastikeni» (1971) kuni «Haukamaa lauluni» (1999) ning kolm aastat tagasi ilmunud  CD-plaadini «Maiseid maastikke» (2013), milles kirjanik loeb kuulajate kõrvu omaenda valikul kakskümmend kaks luuletust.