Sisukord
Kultuur
Postimees
26.02.2020
Parkimisfirmad koondusid ühe mütsi alla Eesti EKRE apteegireformi tühistamise eelnõu kukkus läbi «Ma elan siin. Koos emaga, juba 15 aastat» (13) Anneli Ammase hea ajakirjanduse preemia läks Võrumaale (1) Terviseamet: Põhja-Itaaliast saabujad püsigu kodus Majandus Börsidele jõudis viirus alles nüüd Välismaa Kreeka saatis migrandilaagrite ehitamiseks saartele märulipolitsei Kirjastaja vangistamine räsib Hiina ja Rootsi suhteid Merili Arjakas: kolmandad valimised ei too Iisraelis lahendust Arvamus Juhtkiri: karmavõlg Narvale (9) Erik Aru: kas faktidel on lootust? Jüri Liiv: Vargamäe mürgine pärand (5) Jaak Prozes: kas Putin tuleb või ei tule, selles on küsimus Ene Järve: keda kaitsevad reklaamiseaduse piirangud? Andreas Kaju: tío Bernie Meie Eesti Aimar Altosaar: Narva 2040 Aimar Altosaar: barokklinnast tööstuskeskuseks ja edasi (2) Lauri Vahtre: Narva vanalinn – teeme ära! (1) Kultuur Kuidas nautida õhtust juureravi (1) Kaalutus armastuse ja sõpruse vahel Kõrvalt tulija triumf Sport Austraalias sündinud surfar tahab Eesti lipu all olümpiavõitjaks tulla Saaremaa võrkpalliklubi unistab kahest kodumängust Autospordiliit annab avalikkusele valeinfot Tartu Miss Valentine toob võimlejaid kokku igast ilma otsast Lemmit Kaplinski viib volinikud jooksuringile Lubatud tähetorni lipuväljak lükkub aina kaugemasse tulevikku Tuigo kalmistule viivale kehvale teele paistab lootusekiir Alatskivi õunaaias algas uue kaupluse ehitus Tartu Uus Teater korgib lahti elu vastusteta küsimused Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Tükk üldajalugu raamatusse raiutud

4 min lugemist
Tartu Ülikooli õppejõud Anti Selart ja Mati Laur esiltemas uhket koguteost «Maailma ajalugu II» FOTO: Mare Kõrtsini

Tartu Ülikooli õppejõudude kirjutatud maailma ajaloo värsket köidet kätte võttes tuleb enne sisusse süvenemist mõelda kogu sarja (seni on ilmunud vanaaja köide) laiemale kontekstile. Eesti ajaloolased kirjutavad üldajaloost suhteliselt harva. Üldajaloo uurimise ja kirjutamise traditsioon, mis Teise maailmasõja eelses Tartu Ülikoolis oli hakanud tekkima – näiteks avaldas Peeter Tarvel erialaperioodikas artikleid nii Saksa talurahvasõja kui Prantsuse revolutsiooni teemadel –, hääbus nõukogude ajal. Oma eelkäijatega võrreldaval tasemel suudavad üldajaloo teemadel esineda vaid vähesed autorid.

Tellijale

Eesti ajaloolaste tööpõld on ikka Eesti ajalugu, ükskõik kui võrdlevalt või rahvusvaheliselt seda ka ei uuritaks. Ühest küljest see muidugi peabki nii olema, sest kes meie ajalugu siin veel uuriks, kui mitte meie ise. Pealegi on just Eesti selle tegemiseks maailma parim koht. Teisest küljest, maailm ei piirdu ainult Eestiga, mistõttu on üldajaloo-alase kompetentsi arendamine hädavajalik.

Eesti kultuuris on olnud ülitähtis roll tõlkimisel. See avaldub ka üldajaloo-alases kirjanduses. Juba tsaariajal tõlgiti eesti keelde Helsingi ülikooli professori Kaarle Olavi Lindequisti «Üldine ajalugu», Pätsi ajal Briti sotsialisti ja ulmekirjaniku Herbert George Wellsi globaalne bestseller «Lühike maailma ajalugu». Seda rida võiks jätkata kuni kõige uuema ajani. Vaatamata tõlkimise paljudele eelistele ei tohiks eesti publiku ajalooteadmiste arendamisel siiski üksnes sellega piirduda. Eesti saab suuremaks ainult siis, kui me maailma kohta ka ise midagi arvame. Juba sellest seisukohast on Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis käima lükatud ettevõtmine kiitust väärt.

25.02.2020 26.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto