Sisukord
Kommentaar
Tänane leht
03.06.2016
Eesti Male Palju õnne Hoian eemale Al-Qaeda ja Talibani pundist ning ajan oma asja Põud ähvardab nullida tänavuse viljasaagi Tallinki laeval möllas noroviirus Kilk ei pea firma vara ärakinkimist imelikuks Ene Ergma esitas avalduse IRList lahkumiseks Eesti lühiuudised EKA juhtkond jäi Pärna küsimuses vankumatuks Enamik inimkaubanduse juhtumeid on seksuaalkuriteod Avariijärgne joomine võidakse võrdsustada joobes juhtimisega Ministrid külastasid piiri eriüksuse valvsa pilgu all (1) Vanglaid muudetakse suitsuvabaks puuviljade ja sudokuga Dilbert Uhtna põleng võis alguse saada laste tehtud lõkkest Horoskoop Pekingi noored ihkavad muutusi Majandus Põud ähvardab nullida tänavuse viljasaagi Suurärimees Gross annab teatepulga lastele üle Kilk ei pea firma vara ärakinkimist imelikuks Väikeettevõtjad: riik sunnib varimajandust peale Majanduse lühiuudised Eesti ettevõte loobki Mauritiusele Aafrika peakontori Uurimus: SMS-laenu firmad on oodatust vähem tulusad Välismaa Pariisis 1910. aastal aset leidnud uputust nimetatakse sajandi üleujutuseks Vägistamine poole sajandi eest ehk Ungari sangari langus (1) Saksa lehe nimekiri: kuus lähiaja pöördelist sündmust Välismaa lühiuudised: 2.06.2016 Prantsusmaal ja Saksamaal on olukord vesine Mida on Prantsusmaa teinud, et Jumal ta peale nii vihane on? Türgi võitleb minevikuvarjudega Arvamus Keit Kasemets: Euroopa suletuse hinnaks on Eesti ääremaastumine (18) Päeva karikatuur Tiina Tambaum: mida mõtleb riik, mis nimetab pensioniikka jõudmist «vanadusriski realiseerumiseks»? (4) Postimees 1925. aastal: Heino Elleri katseaeg sai läbi Juhtkiri: taevas kukub kaela Henrik Roonemaa: Darth Putini lühike vangistus ja kuulsusrikas pääsemine (1) Jürgen Tamme: ühe pesa sipelgad Kultuur Festivalisuve avalöök toimub Kaparockil kummitava Tohisoo mõisa pargis Kohilas Vaiko Eplikku ja Kristjan Randalu kontserdid jõuavad plaadile Palju, kõike, korraga. Mis juhtub, kui lollilt raha ära võtta Sport Spordi lühiuudised 25 aastat Kalevi suurvõidust 13 eestlast välisliigades: Keel Soome, Kollo Šveitsi, Rikberg Toobali juurde Prantsusmaale? Taaramäe: Girol käis korralik pauk ära, aga isu kasvab Ohmud, ebaõnnesõdurid ja minevikukangelased Tallinn Vanade rõdupiirete seisukord muutub järjest hullemaks (5) Endised kõrged ametnikud vaidlevad linnaga Tarbija Pekingi noored ihkavad muutusi Tartu Prügivedaja vahetus tõi korraliku segaduse (1) Punktideta eestlannad ootavad Tartus koerailma Priit Pullerits: päästke meid hakklihamasinast! (6) Juhan Javoiš: ärge tehke Tähtvere silda! (13) Ühtse kogukonna tunne Annelinnas. On see võimalik? (1) Suur maalritöö: tänavatele tekkisid sinised jooned (1) Elvalane Ain Kaalep teab kõigest kõike Vallikraav täitub mustlastantsijaist Välikäimlate puhtus sõltub meist endast (1) Tartu lennujaam alustas taluhoones ja põllul Suvelavastused: ilusat tõsidust ja jantlikku nalja Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jürgen Tamme: ühe pesa sipelgad

2 min lugemist
Jürgen Tamme FOTO: Andres Haabu/Postimees

Pärast kohustuslikke visiite riigikogu esimehele ja sõjavägede ülemjuhatajale, pärja asetamist Vabadussõjas langenutele, kohtumist välisministriga ning audientsi Kadriorus sõitis Poola delegatsioon Toompeale einele.

Oli 1934. aasta mai. Tegu oli tähtsaima välisvisiidiga pärast riigivanem Konstantin Pätsi eestvedamisel läbi viidud riigipööret märtsis. Olgu öeldud, et Poolas oli Józef Piłsudski autoritaarse pöörde korraldanud juba 1926. aastal.

Kui lugeda arhiivimaterjali kolmekordse Poola peaministri ja nn Piłsudski koloneli Walery Sławeki juhitud delegatsiooni visiidi kohta, võib leida sarnast tänapäeval Euroopas ja Poolas toimuvaga.

Külastuse peamised märksõnad olid julgeolek ja ühtsus. Näiteks õhtusööki võõrustanud riigikogu esimees Karl Einbund viitas ühisel minevikul ja ajaloolisel võitlusel tuginevale kahe rahva vankumatule sõprusele ning samadele geopoliitilistele reaalhuvidele. Kõlab justkui väljavõte mõne praeguse Eesti liidri suust.

Tartu ülikooli vilistlasest Poola senati marssal ja hilisem eksiilpresident Władysław Raczkiewicz rõhutas vastastikuse mõistmise tähtsust, et lahendada maailma läbistanud põhiseaduslikku, majanduslikku ning kõlbelist kriisi. Ka 82 aastat hiljem on «kriis» käibesõna. 

Visiit oli kasulik mõlemale. Eestis võimu enda kätte koondanud seltskonnale pakkus külaskäik võimaluse näidata, et neil on olulise liitlasriigi toetus. Varssavi otsis samal ajal rahvusvahelist mõistmist oma vastuolulisele põhiseadusreformile. Poola ei taha olla üksik sipelgas oma pesas, sõnastas Raczkiewicz tabavalt.

Delegaatide jutt iseteadvast Poolast, kus demokraatiast (sic!) ei loobuta, vaid tahetakse seda vastavalt oludele kohendada, meenutab Poolat praegu juhtiva Seaduse ja Õigluse (PiS) avaldusi riigi õigussüsteemi ümberkorraldamisel. Ka seda on põhjendatud vajadusega tugevdada riiki ja kaitsta identiteeti.

PiSi sammude arvustamine pole kommentaari eesmärk – tegemist on Poola siseasjaga, millele annavad hinnangu sealsed valijad. Ennatlik nuhtlus Brüsselist ja Varssavi valjuhäälsus tegid aga kahju, mida on kummalgi raske tunnistada. Suhete ülekuumenemine on küll peatunud, kuid võimalik, et tegu on kodurahuga NATO juulikuise Varssavi tippkohtumise eel. Mõlemal on, mida kaotada.

Eesti välis- ja julgeolekupoliitilistele otsustajatele on Poolas toimuv olnud keeruline pähkel. Mõistetakse selgesti, et juulikuised otsused sõltuvad palju Poola kui siinse piirkonna mõjukaima riigi põhimõttekindlusest. Ka ELis seisab Poola paljuski Eesti huvide eest, ühine vastuseis kohustuslikele pagulaskvootidele on vaid üks näide.

Kuidas siis reageerida nii, et see ei vihastaks olulist partnerriiki ning võimaldaks säilitada samal ajal Eesti näo demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitsjana. Või kas üldse reageerida? Hoolimata kohatisest skisofreeniast näikse praegu lähtuvat põhimõttest olla avalikult vait ning lasta diplomaatidel teha oma tööd. Seni ka õigustatult.

Seotud lood
02.06.2016 04.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto