Sisukord
Arvamus
Tänane leht
03.06.2016
Eesti Male Palju õnne Hoian eemale Al-Qaeda ja Talibani pundist ning ajan oma asja Põud ähvardab nullida tänavuse viljasaagi Tallinki laeval möllas noroviirus Kilk ei pea firma vara ärakinkimist imelikuks Ene Ergma esitas avalduse IRList lahkumiseks Eesti lühiuudised EKA juhtkond jäi Pärna küsimuses vankumatuks Enamik inimkaubanduse juhtumeid on seksuaalkuriteod Avariijärgne joomine võidakse võrdsustada joobes juhtimisega Ministrid külastasid piiri eriüksuse valvsa pilgu all (1) Vanglaid muudetakse suitsuvabaks puuviljade ja sudokuga Dilbert Uhtna põleng võis alguse saada laste tehtud lõkkest Horoskoop Pekingi noored ihkavad muutusi Majandus Põud ähvardab nullida tänavuse viljasaagi Suurärimees Gross annab teatepulga lastele üle Kilk ei pea firma vara ärakinkimist imelikuks Väikeettevõtjad: riik sunnib varimajandust peale Majanduse lühiuudised Eesti ettevõte loobki Mauritiusele Aafrika peakontori Uurimus: SMS-laenu firmad on oodatust vähem tulusad Välismaa Pariisis 1910. aastal aset leidnud uputust nimetatakse sajandi üleujutuseks Vägistamine poole sajandi eest ehk Ungari sangari langus (1) Saksa lehe nimekiri: kuus lähiaja pöördelist sündmust Välismaa lühiuudised: 2.06.2016 Prantsusmaal ja Saksamaal on olukord vesine Mida on Prantsusmaa teinud, et Jumal ta peale nii vihane on? Türgi võitleb minevikuvarjudega Arvamus Keit Kasemets: Euroopa suletuse hinnaks on Eesti ääremaastumine (18) Päeva karikatuur Tiina Tambaum: mida mõtleb riik, mis nimetab pensioniikka jõudmist «vanadusriski realiseerumiseks»? (4) Postimees 1925. aastal: Heino Elleri katseaeg sai läbi Juhtkiri: taevas kukub kaela Henrik Roonemaa: Darth Putini lühike vangistus ja kuulsusrikas pääsemine (1) Jürgen Tamme: ühe pesa sipelgad Kultuur Festivalisuve avalöök toimub Kaparockil kummitava Tohisoo mõisa pargis Kohilas Vaiko Eplikku ja Kristjan Randalu kontserdid jõuavad plaadile Palju, kõike, korraga. Mis juhtub, kui lollilt raha ära võtta Sport Spordi lühiuudised 25 aastat Kalevi suurvõidust 13 eestlast välisliigades: Keel Soome, Kollo Šveitsi, Rikberg Toobali juurde Prantsusmaale? Taaramäe: Girol käis korralik pauk ära, aga isu kasvab Ohmud, ebaõnnesõdurid ja minevikukangelased Tallinn Vanade rõdupiirete seisukord muutub järjest hullemaks (5) Endised kõrged ametnikud vaidlevad linnaga Tarbija Pekingi noored ihkavad muutusi Tartu Prügivedaja vahetus tõi korraliku segaduse (1) Punktideta eestlannad ootavad Tartus koerailma Priit Pullerits: päästke meid hakklihamasinast! (6) Juhan Javoiš: ärge tehke Tähtvere silda! (13) Ühtse kogukonna tunne Annelinnas. On see võimalik? (1) Suur maalritöö: tänavatele tekkisid sinised jooned (1) Elvalane Ain Kaalep teab kõigest kõike Vallikraav täitub mustlastantsijaist Välikäimlate puhtus sõltub meist endast (1) Tartu lennujaam alustas taluhoones ja põllul Suvelavastused: ilusat tõsidust ja jantlikku nalja Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tiina Tambaum: mida mõtleb riik, mis nimetab pensioniikka jõudmist «vanadusriski realiseerumiseks»?

5 min lugemist
Tiina Tambaum. FOTO: Erakogu

Kui vaadata poliitikaid, mis ju väljendavad riigi eesmärke ja põhimõtteid, siis on kõrge eani elanud aktiivsed inimesed justkui käbid õunapuu otsas, kirjutab Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse nooremteadur Tiina Tambaum.

Tellijale Tellijale

Riigikogus arutatakse sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava 2016–2023, mida lühidalt nimetatakse ka heaolu arengukavaks. Eelnõu järgi on eesti vanemaealiste heaolu järgmisel kümnel aastal toetatud siis, kui inimene ilmutab töövõimelisust, ja siis, kui tema seisund on juba habras. Iseseisvalt toime tuleva mitte töötava inimese areng, eneseteostus ja ühiskonda panustamine on tema enda asi ja ta on selles üksi.

Mõni aeg tagasi saatis sotsiaalministeerium välja pressiteate, milles nimetas pensioniea saabumist «vanadusriski realiseerumiseks». Lause vanadusriski realiseerumise kohta annab märku sellest, kuidas tõlgendatakse Eestis kodanike jõudmist vanemasse ikka. Sama loogika järgi peaks laste sündimist nimetama fertiilsusriski realiseerumiseks ja inimeste lahkumine meie seast oleks surmariski realiseerumine.

«Risk» iseloomustab midagi, mille toimumist püütakse ära hoida. Vanadusrisk Eesti pensionisüsteemis ei teostu siis, kui inimene sureb juba tööeas.

Keegi sellist ootust loomulikult kuskil ei väljenda. Riik esitleb uhkusega oodatava eluea näitaja kasvu, kohalik omavalitsus käib saja-aastaste klubisse jõudnutele isiklikult õnne soovimas, meediaväljaanded tõstavad esile neid, kes kõrges vanuses on säilitanud tööalase, kogukondliku või isikliku aktiivsuse. Kui aga vaadata poliitikaid, mis ju väljendavad riigi eesmärke ja põhimõtteid, siis on kõrge eani elanud aktiivsed inimesed justkui käbid õunapuu otsas. Sellele, kuidas käbid õunapuu otsa kasvasid ja kuidas nad pole koos õuntega sügisel alla kukkunud, ametlikku seletust ei ole.

ÜRO jälgib riikide vanema elanikkonna elukvaliteeti aktiivsena vananemise indeksi metoodika alusel. Eesti on indeksis ELi 28 riigi seas korralikul 10. kohal. Kuid vaadates indeksi sisse, näeme, et Eesti aktiivsena vananemine on sisemiselt täiesti kreenis. Tööga hõivatuse osakaalult oleme Euroopas 2. kohal, kuid ühiskonnaelus osalemise ja iseseisva hakkama saamise võimaluste poolest Eesti 20. kohast kõrgemale ei ulatu. Rahvusvaheline indeks näitab selgelt, et Eestis väljendub aktiivsena vananemine ennekõike töötamises.

Iseenesest pole töötamises ju midagi halba. Sajad uuringud kinnitavad, et vanemas eas võimetele vastava tegevusega saab säilitada nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Kui töö ainus põhjus pole sissetulekulisa, võib see pakkuda rõõmu ja rahuldust kuitahes kõrges vanuses. Küsimus on valikutes – kas vanemal kodanikul on võimalused ennast teostada, panustada ja mõjutada ühiskonda, saavutada oma eesmärke ning tunda end turvaliselt ja enesekindlalt ka siis, kui ta palgatööd ei tee. Küsimus on elukvaliteedis, mida ei saa taandada kitsalt palgatöö tegemisele. Seetõttu kasutataksegi indeksit, mis peale tööhõive arvestab 16 näitajat, mis samuti iseloomustavad sotsiaalse panustamise ja iseseisvuse tegelikku olukorda ja võimet ning need näitajad võiksid olla omavahel vastavuses (vt indeksi komponente infotahvlilt *).

Kui indeksi praegune väärtus näitab möödunud aegade seisu, siis arutatava heaolu arengukava eelnõu ei paku laiemat vaadet inimeste aktiivsusele ja ühiskondlikule kaasatusele vanemas eas ka tulevikuks.

02.06.2016 04.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto