Sisukord
Välisuudised
Tänane leht
03.06.2016
Eesti Male Palju õnne Hoian eemale Al-Qaeda ja Talibani pundist ning ajan oma asja Põud ähvardab nullida tänavuse viljasaagi Tallinki laeval möllas noroviirus Kilk ei pea firma vara ärakinkimist imelikuks Ene Ergma esitas avalduse IRList lahkumiseks Eesti lühiuudised EKA juhtkond jäi Pärna küsimuses vankumatuks Enamik inimkaubanduse juhtumeid on seksuaalkuriteod Avariijärgne joomine võidakse võrdsustada joobes juhtimisega Ministrid külastasid piiri eriüksuse valvsa pilgu all (1) Vanglaid muudetakse suitsuvabaks puuviljade ja sudokuga Dilbert Uhtna põleng võis alguse saada laste tehtud lõkkest Horoskoop Pekingi noored ihkavad muutusi Majandus Põud ähvardab nullida tänavuse viljasaagi Suurärimees Gross annab teatepulga lastele üle Kilk ei pea firma vara ärakinkimist imelikuks Väikeettevõtjad: riik sunnib varimajandust peale Majanduse lühiuudised Eesti ettevõte loobki Mauritiusele Aafrika peakontori Uurimus: SMS-laenu firmad on oodatust vähem tulusad Välismaa Pariisis 1910. aastal aset leidnud uputust nimetatakse sajandi üleujutuseks Vägistamine poole sajandi eest ehk Ungari sangari langus (1) Saksa lehe nimekiri: kuus lähiaja pöördelist sündmust Välismaa lühiuudised: 2.06.2016 Prantsusmaal ja Saksamaal on olukord vesine Mida on Prantsusmaa teinud, et Jumal ta peale nii vihane on? Türgi võitleb minevikuvarjudega Arvamus Keit Kasemets: Euroopa suletuse hinnaks on Eesti ääremaastumine (18) Päeva karikatuur Tiina Tambaum: mida mõtleb riik, mis nimetab pensioniikka jõudmist «vanadusriski realiseerumiseks»? (4) Postimees 1925. aastal: Heino Elleri katseaeg sai läbi Juhtkiri: taevas kukub kaela Henrik Roonemaa: Darth Putini lühike vangistus ja kuulsusrikas pääsemine (1) Jürgen Tamme: ühe pesa sipelgad Kultuur Festivalisuve avalöök toimub Kaparockil kummitava Tohisoo mõisa pargis Kohilas Vaiko Eplikku ja Kristjan Randalu kontserdid jõuavad plaadile Palju, kõike, korraga. Mis juhtub, kui lollilt raha ära võtta Sport Spordi lühiuudised 25 aastat Kalevi suurvõidust 13 eestlast välisliigades: Keel Soome, Kollo Šveitsi, Rikberg Toobali juurde Prantsusmaale? Taaramäe: Girol käis korralik pauk ära, aga isu kasvab Ohmud, ebaõnnesõdurid ja minevikukangelased Tallinn Vanade rõdupiirete seisukord muutub järjest hullemaks (5) Endised kõrged ametnikud vaidlevad linnaga Tarbija Pekingi noored ihkavad muutusi Tartu Prügivedaja vahetus tõi korraliku segaduse (1) Punktideta eestlannad ootavad Tartus koerailma Priit Pullerits: päästke meid hakklihamasinast! (6) Juhan Javoiš: ärge tehke Tähtvere silda! (13) Ühtse kogukonna tunne Annelinnas. On see võimalik? (1) Suur maalritöö: tänavatele tekkisid sinised jooned (1) Elvalane Ain Kaalep teab kõigest kõike Vallikraav täitub mustlastantsijaist Välikäimlate puhtus sõltub meist endast (1) Tartu lennujaam alustas taluhoones ja põllul Suvelavastused: ilusat tõsidust ja jantlikku nalja Meelelahutus Koomiks Sudoku

Türgi võitleb minevikuvarjudega

3 min lugemist
Tänuplakatitega armeenlased eile Bundestagis. FOTO: SCANPIX

Resolutsiooni «Armeenlaste ja teiste kristlastest vähemuste 1915. ja 1916. aasta genotsiidi mälestamine ning mäletamine» poolt hääletasid eile kõik kohal viibinud Bundestagi liikmed, välja arvatud üks, kes hääletas vastu, ja teine, kes jäi erapooletuks.

Tellijale Tellijale

Valitseva nn suure koalitsiooni ja opositsiooniliste roheliste esitatud resolutsiooni vastuvõtmisele reageeriti parlamendisaalis aplausiga ning Bundestagi külaliste sektoris viibinud armeenlased tõstsid üles plakatid tänusõnadega. Lähedalasuva Brandenburgi värava juures avaldasid samal ajal meelt aga Türgi lippudega resolutsiooni vastased.

Neljaleheküljelises otsuses kutsutakse Türgit üles olema oma mineviku suhtes aus, et teha võimalikuks türklaste ja armeenlaste leppimine. Ka viidatakse seal Saksamaa keisririigi kui Türgi vabariigi eelkäija Osmani impeeriumi liitlasriigi kaassüüle. Esimese maailmasõja tagajärjel lagunenud keisririik oli tapatalgutest teadlik, kuid ei teinud midagi, nenditakse resolutsioonis.

Teksti vastuvõtmiseni ei jõutud sugugi kergelt. Bundestagi spiikri Norbert Lammerti sõnul said rahvasaadikud ka tapmisähvardusi. Kristlike demokraatide (CDU) esindaja Franz Josef Jung ütles, et eesmärk polnud Türgit häbiposti lüüa, vaid teha selgeks, et vastutuse võtmine minevikus toimunu eest on vältimatu samm leppimise saavutamiseks.

Eile parlamendi ees resolutsiooni kaitsnud Türgi päritolu roheliste juht Cem Özdemir soovis hääletust korraldada juba mullu 24. aprillil, mil armeenlased mälestasid saja aasta möödumist genotsiidi algusest, kuid valitsuserakonnad viivitasid. Eilne ajastus polnud valitsusele aga sugugi soodsam.

Kuigi armeenlastega juhtunu on genotsiidiks tunnistanud üle 20 maailma riigi ning mõnes riigis – Šveitsis, Kreekas, Itaalias, Küprosel, Slovakkias – on selle eitamine karistatav rahatrahvi ja vangistusega, ei tunnista Türgi armeenlaste sihipärast hävitamist.

Türgi peab armeenlaste hukkumist sõja kaasnähtuseks; neist paljud said surma nälja, üleujutuste ja haiguste tagajärjel. Ka ei vasta Türgi kinnitusel tõele väited üle miljonist hukkunust: neid olevat Armeenia ja paljude ajaloolaste väidetust mitu korda vähem.

02.06.2016 04.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto