Sisukord
Tarbija
Tänane leht
03.06.2016
Eesti Male Palju õnne Hoian eemale Al-Qaeda ja Talibani pundist ning ajan oma asja Põud ähvardab nullida tänavuse viljasaagi Tallinki laeval möllas noroviirus Kilk ei pea firma vara ärakinkimist imelikuks Ene Ergma esitas avalduse IRList lahkumiseks Eesti lühiuudised EKA juhtkond jäi Pärna küsimuses vankumatuks Enamik inimkaubanduse juhtumeid on seksuaalkuriteod Avariijärgne joomine võidakse võrdsustada joobes juhtimisega Ministrid külastasid piiri eriüksuse valvsa pilgu all (1) Vanglaid muudetakse suitsuvabaks puuviljade ja sudokuga Dilbert Uhtna põleng võis alguse saada laste tehtud lõkkest Horoskoop Pekingi noored ihkavad muutusi Majandus Põud ähvardab nullida tänavuse viljasaagi Suurärimees Gross annab teatepulga lastele üle Kilk ei pea firma vara ärakinkimist imelikuks Väikeettevõtjad: riik sunnib varimajandust peale Majanduse lühiuudised Eesti ettevõte loobki Mauritiusele Aafrika peakontori Uurimus: SMS-laenu firmad on oodatust vähem tulusad Välismaa Pariisis 1910. aastal aset leidnud uputust nimetatakse sajandi üleujutuseks Vägistamine poole sajandi eest ehk Ungari sangari langus (1) Saksa lehe nimekiri: kuus lähiaja pöördelist sündmust Välismaa lühiuudised: 2.06.2016 Prantsusmaal ja Saksamaal on olukord vesine Mida on Prantsusmaa teinud, et Jumal ta peale nii vihane on? Türgi võitleb minevikuvarjudega Arvamus Keit Kasemets: Euroopa suletuse hinnaks on Eesti ääremaastumine (18) Päeva karikatuur Tiina Tambaum: mida mõtleb riik, mis nimetab pensioniikka jõudmist «vanadusriski realiseerumiseks»? (4) Postimees 1925. aastal: Heino Elleri katseaeg sai läbi Juhtkiri: taevas kukub kaela Henrik Roonemaa: Darth Putini lühike vangistus ja kuulsusrikas pääsemine (1) Jürgen Tamme: ühe pesa sipelgad Kultuur Festivalisuve avalöök toimub Kaparockil kummitava Tohisoo mõisa pargis Kohilas Vaiko Eplikku ja Kristjan Randalu kontserdid jõuavad plaadile Palju, kõike, korraga. Mis juhtub, kui lollilt raha ära võtta Sport Spordi lühiuudised 25 aastat Kalevi suurvõidust 13 eestlast välisliigades: Keel Soome, Kollo Šveitsi, Rikberg Toobali juurde Prantsusmaale? Taaramäe: Girol käis korralik pauk ära, aga isu kasvab Ohmud, ebaõnnesõdurid ja minevikukangelased Tallinn Vanade rõdupiirete seisukord muutub järjest hullemaks (5) Endised kõrged ametnikud vaidlevad linnaga Tarbija Pekingi noored ihkavad muutusi Tartu Prügivedaja vahetus tõi korraliku segaduse (1) Punktideta eestlannad ootavad Tartus koerailma Priit Pullerits: päästke meid hakklihamasinast! (6) Juhan Javoiš: ärge tehke Tähtvere silda! (13) Ühtse kogukonna tunne Annelinnas. On see võimalik? (1) Suur maalritöö: tänavatele tekkisid sinised jooned (1) Elvalane Ain Kaalep teab kõigest kõike Vallikraav täitub mustlastantsijaist Välikäimlate puhtus sõltub meist endast (1) Tartu lennujaam alustas taluhoones ja põllul Suvelavastused: ilusat tõsidust ja jantlikku nalja Meelelahutus Koomiks Sudoku

Uurimus: SMS-laenu firmad on oodatust vähem tulusad

3 min lugemist
Raha puudumise korral tekib inimesel kergesti ahvatlus võtta kiirlaenu. FOTO: Eero Vabamägi

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži üliõpilase Mariel Aimi sel nädalal kaitstud lõputööst selgus, et liigkasuvõtmises süüdistatud SMS-laenu firmade kasumlikkus ja selles valdkonnas makstavad palgad on arvatust väiksemad.

Tellijale Tellijale

Nii Pärnu kolledžis kui kogu Eestis on Aimi töö esimene, milles võeti korraga uurimise alla viis SMS-laenu pakkujat ja võrreldi nende finantsnäitajaid aastatel 2009–2014.

«Minu jaoks oli suurim üllatus see, et uuritud viiest SMS-laenu firmast nelja tulusus osutus arvatust madalamaks ja makstavad palgad olid samuti madalamad, kui arvasin,» ütles Aimi töö «SMS-laenu pakkuvate Eesti ettevõtete finantsilise tulemuslikkuse analüüs» juhendaja, Pärnu kolledži õppejõud Margus Kõomägi.

Samuti oli tema sõnul ootamatu, et väga kõrge krediidikulukuse määra juures võib ette tulla aastaid, mil kasumit ei saada.

Idee just SMS-laenu firmasid uurida sai Aim juhendajalt, kes ühes sügiseses loengus pakkus välja idee, et keegi võiks nende firmade finantsilist tulusust uurida. «SMS-laen on teema, mis ei jäta kedagi külmaks. Paljud inimesed on sellega seotud olnud või teavad inimesi, kel on sellega negatiivseid kogemusi,» rääkis Aim.

Tudengi sõnul jääb paljudele selgusetuks, miks SMS-laenu firmade intressid ikkagi nii kõrged peavad olema. Teooriaid selle kohta, kust kõrged intressid tulevad, on Aimi ütlust mööda mitu.

«Ühe teoreetiku arvates lähevad intressid kõrgeks, kui väikeste laenude pakkujad peavad tegelema hästi paljude laenudega, see tekitab nende ettevõttele kõrged kulud,» selgitas üliõpilane. «Minu uurimus näitas selgelt, et kõrged intressid tulenevad eelkõige suurest riskist, mis selle äriga kaasneb.»

02.06.2016 04.06.2016
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto