Sisukord
Arvamus
Postimees
04.06.2016
Eesti Horoskoop Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Male Eesti lühiuudised Suvekuu algas uudistajaterohkelt Tippdemograaf: keegi ei taha vanaks jääda ja sellele murele hakkame ka lahendust leidma (5) Politsei kuulas Vao elanikke tunnistajatena üle Kaks USA ohvitseri said kaitseministeeriumi autasu Ossinovski: vaid sotsid on julgenud EKRE radikaalsusele vastanduda (3) Orjapidaja dilemma (1) Padjasõdalaste pealik Ministrid lehvitasid Vene karule (22) Majandus Mürk-Dubout asub juhtima Tallinna lennujaama Kuidas saada miljonäriks: õpetussõnu naistele (6) Majanduse lühiuudised Naisinvestorite eestvedaja: investeerimisega sundis alustama õpetaja madala palk Välismaa Jaapanis metsa jäetud poiss leiti elusalt Soodne ilm tõi migrandid taas merele Leedus käib klaperjaht mustale rahale Pariis pildistab liigvett ja istub ummikus (1) Arvamus Postimees 1994. aastal: Vello Saatpalu: raske olukord Eesti-Vene suhetes on mõneti tingitud endise välisministri jäikadest seisukohtadest Peeter Langovitsi tagasivaade: soolaleivapidu Rotermanni soolalaos Juhtkiri: elada pikemalt, elada tervemana (1) EKI keelekool: emotsioonid on laes. Absoluutselt Orjapidaja dilemma (1) Päeva karikatuur Padjasõdalaste pealik Mees, kes julgeb uskuda Priit Pärnaga tüli ei norita (3) Jelena Skulskaja veste: õhus on antikultuuri mürgist kiirgust Martti Randveer: kui vaesed olime ja kui rikkaks võime saada? (17) Kultuur Kandilistel ratastel luule Aja auk. Onu Ööbiku lood Nädala plaat. Filosoof 2 Filosoof Baltimaade värske ühisrinne Veneetsia arhitektuuribiennaalil Luulehetk – hetk luules Tükk üldajalugu raamatusse raiutud Ühe täiusliku loo katkemine Priit Pärnaga tüli ei norita (3) Sport Spordi lühiuudised Mees, kes julgeb uskuda Flora uus juht: klubi on minu jaoks terve elu Oliver Venno: 100. korda Eesti eest väljas Milleks meile spordipsühholoogia? AK Baltimaade värske ühisrinne Veneetsia arhitektuuribiennaalil Aja auk. Onu Ööbiku lood Tükk üldajalugu raamatusse raiutud EKI keelekool: emotsioonid on laes. Absoluutselt Inglismaa oli lukku pandud Seltsimees Mikko võitleb eelarvamustega Teeme rahval tuju paremaks Viimane veerg Ühe täiusliku loo katkemine Martti Randveer: kui vaesed olime ja kui rikkaks võime saada? (17) Ain Kaalepi üheksakümmend ringi ümber päikese (1) Arter Heidi Hanso: maailmarännakud juhatavad sind koju Ujuvad kujundeid Suurärimees pidas juubelit luurespetsi mõisas (1) Ksenja Sobtšak – opositsiooniline meediastaar Margit Härma: armsad teismelised Forrest Gump, igav liiv ja ehitusplatsid Alfaisaste verepulm (3) Kuidas ma üleöö 13 protsenti puhast rasva kaotasin Kanep, bambus ja õnnelikud õmblejad Uhke hotell, mida mõõta Volvode ja mersudega (3) Seal, kus lõpeb (või algab) kiirtee Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: elada pikemalt, elada tervemana

2 min lugemist

Eesti rahvas on maailma ja Euroopa mõistes läbi ajaloo olnud väike ning mure rahva tuleviku ja püsimajäämise pärast ulatub juba ülemöödunud sajandi lõpukümnenditesse ja eelmise sajandi algusesse. Eesti rahvaarv oli 19. sajandiga peaaegu kahekordistunud, küündides miljonini. Pärast seda on kasv olnud õige aeglane ning põhilise kasvu andnudki Teise maailmasõja järgsete aastate sisseränne.

Tundub, et veidi üle ühe miljoni ongi maksimum, mille meie väike maa ära toidab. Kui 19. sajandil sellele piirile lähedale jõuti ja see ka ületati, sai teadupärast alguse eestlaste intensiivne väljaränne ning paljud nooremad inimesed, kellel polnud oma maatükki, mis pere ära toidaks, läksid oma elu üles ehitama kuhugi mujale. Lennukaid loosungeid Eesti rahvaarvu kasvatamisest on hõigatud ka mõlemal iseseisvusajal, kuid loosungiteks ja  õõnsaks populismiks on need hüüatused jäänudki.

Probleem ei ole tegelikult väikeses sündimuses, vananevas elanikkonnas ega selles, kas meid on miljon või kaks. Eesti elab läbi inimressursi kriisi. Meie sündimusnäitajad on vägagi sarnased teiste arenenud Euroopa riikide omadega, ka seal elanikkond vananeb ja väheneb. Kuid see ei sega ju näiteks selliste riikide nagu Saksamaa või Hollandi õitsengut ega takista nende kodanikke nautimast maailma kõrgeimat elatustaset.

Probleem ei seisne sedavõrd elanikkonna suuruses, vaid olemasolevas inimkapitalis ja sellega õiges ümberkäimises, selle seisukohalt on üliolulised meie maa tervishoiu- ja haridussüsteem. Aga ka uute teadmiste omandamine, mille abil saaks tõsta elukvaliteeti.

Oma inimestele tuleb jätkuvalt pöörata kõrgendatud tähelepanu. Kui vaatame oodatavat eluiga, siis on Eesti mehed selles arvestuses Euroopa viimaste hulgas ning ka mõne Kolmanda Maailma riigi noorukitel on teoreetiliselt eeldused elada vanemaks kui nende Eesti eakaaslased. Vastavad näitajad on meil küll paremad kui Leedus ja Lätis ning aastatega kahtlemata paranenud, kuid sellegipoolest tekitab olukord muret. Eesti naiste puhul on pilt õnneks tunduvalt parem. Meeste lühem eluiga tuleneb riskikäitumisest, mh alkoholiga liialdamisest, suitsetamisest ja liigsest riskimisest, ning ehkki meeste ja naiste eluea vahel on vahe kogu maailmas, võiks see lõhe Eestis tulevikus olla tunduvalt väiksem.

Intervjuus Postimehele rõhutab üks maailma vaieldamatuid oma ala tippe, rahvastikuteadlane Jim Vaupel, et inimkonna ideaaliks tuleks pidada ühiskonda, kus inimesed elavad pikalt ja tervena. Olgu see tulevikus ka Eesti ühiskonna prioriteet – elada pikemalt, elada tervemana. On see ju realistlikum ning ka praktilisem siht kui näiteks kaks miljonit või rohkem eestlast. Selle nimel tuleks meil kõigil pingutada, kuid selle pingutuse viljadest võidaksid kõik.

Seotud lood
03.06.2016 06.06.2016
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto